Haldusreformi ei tule. Mull lõhkes
Juuni algul kirjutasin loo pealkirjaga "Jälle on liikvel haldusreformi teerull". Selle lähtepunktiks oli IRLi volikogul esinenud Mart Laari seisukoht, et Eesti majanduse päästmise programmi raames tuleks kiiremas korras asuda omavalitsusi liitma. Radikaalsema variandi järgi jäänuks Eestisse 15-17 valda.
Läinud laupäeval kordus etendus taas. Ka nüüd kogunes IRLi volikogu. Seekord oli staariks regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Tartus Londoni-nimelises hotellis mindi märksa karmimaks kui suvel.
Minister Kiisleri sõnum oli lihtne: haldusreformi üle on juba piisavalt arutletud, nüüd tuleks asi kiiresti ja jõuga ära teha.
Käed kerkisid nõusoleku märgiks, kõigest üks inimene otsustas erapooletuks jääda.
Et Kiisleril oli asjaga tuli takus, näitab see, et kallite koalitsioonipartnerite kirjalikku arvamust oodati juba järgmiseks päevaks. Selleks oli pühapäev.
Nii kiire vastuse nõudmine viidanuks sellele, et Eesti riigi kohale on äkitselt surmaoht kerkinud.
Loomulikult ei varitsenud Eestit nädalavahetusel surmaoht. Minister Kiislerit sundis kiirustama hoopis kalendrisse heidetud pilk. Teatavasti toimuvad juba järgmisel sügisel, täpsemalt öeldes 18. oktoobril kohalike omavalitsuste valimised. Selleks aga, et midagi muuta, peab valitsus aasta enne seda põhimõttelise otsuse langetama. See tähendab juba järgmistel nädalatel.
Esimene jutt
Esmaspäev, 8.30
Kanepi keskerakondlasest vallavanem Aivar Luts joob kodus hommikukohvi.
"Ega vabatahtlikku liitumist ei tule. Üks maakond võrdub üks vald, vara veel meie jaoks.
Lätis tehakse sunniviisiliselt. Vald võiks suurem olla küll, eriti kui ei suuda euroraha kasutada."
Teine jutt
9.12
Regionaalminister Kiisleri taskutelefon ei vasta.
Tummad on ka tema nõunike telefonid.
Samal ajal astub parajasti Tallinna jõudnud Kiisleri eelkäija ministritoolil Vallo Reimaa bussilt maha. Kevadel kangutas oma erakond ta ootamatult ametist lahti.
"Sellel ei ole Kiisleriga mingit pistmist," kostab Reimaa Kiisleri ettepaneku kohta teha valdade liitmine ära kohe ja vägisi. "Asja taga on vajadus erakondlikult eristuda," valgustab hiljutine minister oma erakonna telgitaguseid. "Seejuures ollakse teadlikud, et keegi seda plaani ei toeta. Kiisler on pandud lihtsalt narri rolli."
Kolmas jutt
10.41
"Loomulikult ei tule sellest asja," ohkab tundmatuks jääda sooviv Isamaa ja Res Publica Liidu tippjuht Tallinna südalinnas. "Kui üks erakond oleks võimul, siis saaks seda teha."
Neljas jutt
11.07
Kaheksa aastat tagasi siseministrina ägeda kaardijoonistajana ajalukku läinud Tarmo Loodus on rahulik nagu karu.
"Selgust on vaja," ütleb isamaaliitlasest Viljandi linnavolikogu esimees.
Kevadel, kui Reimaa maha võeti, sahistati, et Loodusest saab tema mantlipärija. Paraku ütles mees Laarile ära.
"Kõigepealt anti võimalus vabatahtlikuks ühinemiseks," seletab Loodus. "Juba kaheksa aastat on selleks aega olnud." Looduse arvates võiks nüüd riik asjasse sekkuda.
Kaheksa aastat tagasi toetas valitsus Looduse kava, et Eestisse võiks jääda neli regiooni ja 87 omavalitsust.
Kas präänik, mida riik täna liituvatele valdadele pakub, on liiga väike, küsin.
"Jah," kõlab Looduse napp vastus.
Viies jutt
12.25
"See on üksnes poliitiliste plusspunktide võtmiseks."
Reformierakonna juhtpoliitik ei taha täna oma nime lehes näha.
"Jõuga peale lendamine, paaniline sundliitmine - sellega ma küll nõus ei saa olla."
Tundmatuks jääda sooviva parlamendisaadiku sõnul on asjal ka teine moment.
"Kuna IRLil pole valdades oma organisatsioone, siis mõtlevad nad, et lööme vallad jõuga kokku. Pärast on hea hakata seal ise soleerima," märgib ta.
Kuues jutt
13.01
Helistab minister Kiisler.
"Eelkõige on vaja selgust," seletab minister. "Kas 2009. aasta kohalikke valimisi saab läbi viia radikaalselt muudetud piirides või ei saa. Kas administratiivne liitmine on selle valitsuse puhul võimalik või ei ole. Kas me üldse oleme valmis jõuliselt tegutsema või ei ole."
Kiisler seletab, et elanike arv väikestes valdades kukub hirmuäratava kiirusega. "Poole kiiremini, võrreldes riigi keskmisega."
Et ülesanded, mis väikeste omavalitsuste kukile on laotud, käivad neile juba ammu üle jõu.
Et riigiasutused lähtuvad juba tükk aega nelja-viie regiooni loogikast, see aga jätab valdadele veelgi vähem võimalusi ise midagi otsustada.
Minister ei salga, et tegelikult huvitab teda koalitsioonipartnerite selge vastus.
"Jah või ei."
Samas tunnistab ta: "Kole raske on vastust kätte saada. Öeldakse: ei tea, vaatame, mõtleme. Tiri nagu tangidega välja."
Kuigi nn oravad ei ole siiani vastanud, lubab minister õhtuni oodata.
"Homme räägime."
Seitsmes jutt
Teisipäev, 14.15
Riigikogu keskerakondlasest liige Inara Luigas valmistub sõitma Vastseliinasse valijatega kohtuma.
"See on Kiislerist väga vastutustundetu," ütleb rahvasaadik Luigas. "Sundliitmist ei tohiks olla."
Kaks aastat Riigikogu rahanduskomisjonis istunud naisel on oma arvamus: "Selle riigieelarvega on midagi tõsist lahti. Ilmselt on seal mingid varjatud tulud või kulud, mida soovitakse nüüd läbi äkilise haldusreformi siluda. Üks võimalus on, et rahaline kokkuhoid hakkab käima omavalitsuste arvel."
Kaheksas jutt
Õigemini kirjad. Kummalisel kombel on koalitsioonipartnerite vastused pandud kirja päev varem, kui minister Kiisler IRLi volikogul oma ettepanekuga välja tuli.
***
Siim-Valmar Kiisler
Regionaalminister 26.09.2008
Sotsiaaldemokraatlik Erakond tunnustab algatusi halduskorralduse efektiivsemaks muutmisel. (...)
Haldusreform ei saa toimuda enne kokkuleppe saavutamist reformi eesmärkide osas.
Alles pärast konsensuse saavutamist reformi eesmärkide osas on võimalik arutada, kuidas jõuda püstitatud eesmärkideni. (...)
Teie kirjas väljapakutud administratiivne surve on üks võimalusi paljude seast. (...)
Muudatusi kohaliku omavalitsuse võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. (...) Oleme veendunud, et reformi edukas läbiviimine ei saa toimuda omavalitsusi kaasamata kõigis reformi etappides.
Soovime teile edu haldusreformi läbiviimisel!
Lugupidamisega
Ivari Padar, esimees
***
Lugupeetav regionaalminister Siim-Valmar Kiisler 26.09.2008
Tunnustame Sind selle eest, et oled pärast pooleaastast ministriametisse sisseelamise perioodi pannud paberile oma mõtted regionaalhalduse teemal. (...) Mõistame, et uus amet nõudis Sult mõningast aega teemaga kurssi viimiseks, ent julgustame Sind edaspidi selle teemaga tempokamalt tegelema.
Nagu Sa kindlasti tead, paneb seadus muudatuste tegemiseks selged ajalised piirid - aasta enne kohalikke valimisi peab valitsus olema otsuse langetanud. (...)
Sinu eelkäija regionaalministri ametipostil jõudis halduskorralduse reformimise ettevalmistamisega üsna kaugele. Tema ametist lahkumise ajaks oli sisuliselt läbi räägitud ja kokku lepitud põhimõttelised muudatused, mida oleks võimalik ellu viia enne 2009. aasta kohalikke valimisi. (...) Leiame, et praeguses faasis oleks mõistlik ja vajalik need Vallo Reimaa ametisoleku ajal läbiräägitud muudatused ellu viia, mitte alustada uuesti nullist, lükates seeläbi halduskorralduse efektiivsemaks muutmist määramatusse kaugusesse.
Tarmukust soovides
Peep Aru,
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Üheksas jutt
15.30
Helistab regionaalminister Kiisler.
"Nende vastus on "ei", kuigi nad seda sõna kasutada ei taha."
Ministrihärra on reformierakonna vastuse, mis tema suurejoonelisele plaanile vee peale tõmbas, kätte saanud.
"Järeldus on see, et 2009. aasta kohalikud valimised toimuvad praeguses olukorras," resümeerib minister.
Väitega, et Kiisler rabistab, ei ole minister ise põrmugi nõus.
Tema arvates on aasta piisavalt pikk aeg, et ammu plaanitud reform viimaks ära teha.
"See jutt, et asja pole piisavalt uuritud ja analüüsitud, ei pea paika. Kümme aastat on analüüsitud!"
Minister tõmbab hinge: "Tänased sotsid toetasid juba 2000. aastal administratiivliitmist."
"Oravad soovitavad teil tegelda pigem Vallo Reimaa poolelijäänud asjadega," pärin.
"See on kosmeetikaga tegelemine," ütleb minister oma eelkäija tegevuse kohta maavalitsuste ja omavalitsusliitude suhete korrastamisel.
"Kui inimesel on kopsupõletik, siis värvime huuli, ehk aitab. Ta ei tegelnud ju põhiküsimusega, et omavalitsused oleks tugevad."
Kümnes jutt
17.50
"Ta ei adu, kui keeruline see õigupoolest on," seletab autoroolis kodu poole sõitev ekspert elutargalt.
Ja küsib siis: "Tahad teada, mis selle taga on?"
Tahan.
"Papp sõltub sellest. Valimised lähenevad, IRL tahab tööandjatele meele järgi olla. Osa neist arvab, et siin on suur kokkuhoiu koht. Ekslikult arvavad."
Mu vestluskaaslasel on veel üks mure: "Kui pärast seda jääb 3000 volinikust alles vaid 300, tähendab see demokraatia kriisi."
Ekspert peab silmas seda, et praegu on kohalikes volikogudes 3111 saadikut. Kui igast maakonnast saab aga üks vald, nagu IRL soovib, väheneb saadikute arv märgatavalt.
Üheteistkümnes jutt
Kolmapäev, 8.35
"See on üks osa IRLi ja Reformierakonna pidevast positsioonisõjast," seletab hommikuselt reibas Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi.
"Kas minister Reimaa lahtilaskmise üks põhjuseid ei olnud mitte haldusreformiga liigne tegelemine?" küsib Marrandi.
"Kui Kiisler tuli, oli tema üks esimesi avaldusi, et haldusreformiga ta tegelema ei hakka. Asi on lausa koomiline."
Marrandi jutustab, et eile arutas Türil asja nende erakond.
"Hämmastav, et Kiisler meie arvamust ei küsinud. Kõigil meil on haldusega asja."
Rahvaliidu inimesi peaks praegustes omavalitsustes kõige rohkem olema.
Kiisleri haldusreformi ajakava
1. Valitsus langetab otsuse 2008. aasta septembris- oktoobris.
2. Riigikogu langetab otsuse 2008. aasta lõpus haldusreformi kontseptsiooni ja strateegia kohta.
3. Siseministeeriumis valmib õigusaktide pakett 2008. aasta lõpus.
4. Riigikogu võtab vajalikud seadusemuudatused vastu paketina 2009. a alguses.
5. Kohaliku omavalitsuse valimised 18. oktoobril 2009.
Allikas: halduskorralduse muutmise teesid, siseministeerium
Isamaa ja Res Publica Liidu kiire soolo haldusreformi teemal
28. august
Reformierakond esitab 17 punkti järgmise aasta tasakaalus riigieelarve koostamiseks. Üks neist punktidest ütleb, et kiiremas korras tuleb ellu viia eelmise regionaalministri Vallo Reimaa ette valmistatud ja valitsuserakondade vahel sisuliselt kokku lepitud haldusreformi kava. See annab maavalitsuste omavalitsuste koostööd koordineerivad ülesanded üle omavalitsusliitudele.
29. august
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv regionaalminister Siim-Valmar Kiisler tervitab Reformierakonna soovi haldusreformiga kiirustada. "Leian, et optimaalne lahendus võiks olla praegune maakondlik jaotus," märgib ta. Kiisler lisab, et haldusreform tuleb läbi viia üheaegselt ja ühtsete põhimõtete alusel üle kogu Eesti.
3. september
Regionaalminister Kiisler kordab toetust suurtele, tervet maakonda hõlmavatele omavalitsustele. "Analüüsid on näidanud, et hästi toimivas omavalitsusüksuses peaks elama vähemalt 20 000 inimest," ütleb minister. Tema sõnul tähendab see Eesti kontekstis, et omavalitsusjaotus võiks kattuda praeguste maakonnapiiridega.
18. september
Regionaalminister Kiisler pöördub koalitsioonipartnerite Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide poole, et saada toetust radikaalsele haldusreformile, mis näeb ette ka omavalitsuste sundkorras liitmise.
Kiisleri sõnul on võimalik haldusreform läbi viia ühtsete põhimõtete ja plaani alusel korraga kogu Eesti territooriumil. Selle eeldus on aga tema hinnangul vajadus tunnistada tõsiasja, et teatud juhtudel on möödapääsmatu ka omavalitsuste administratiivne liitmine.
Kiisler ootab koalitsioonipartneritelt vastust 28. septembriks.
27. september
Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu toetab erakonnakaaslasest regionaalministri Siim Kiisleri radikaalse haldusreformi plaani.
Eesti Tööandjate Keskliit teeb avalduse, milles kutsub valitsuserakondi üles koostööle kiireks haldusreformiks.
28. september
Reformierakond teatab vastuseks Kiisleri pöördumisele, et eelistab eelmise ministri Vallo Reimaa pakutud haldusreformi kava.
Sotsiaaldemokraatlik erakond teatab, et haldusreform ei saa toimuda sunniviisiliselt ja ilma eesmärgipüstituseta.
30. september
IRLi esimees Mart Laar teeb avalduse, milles heidab Reformierakonnale ette haldusreformi põhjalaskmist. "Kui juba sõna "reform" Reformierakonna põlve värisema paneb, on aeg nimevahetusele mõtlema hakata," märgib ta.
Laari sõnul tähendab Reformierakonna eitav vastus IRLi kuuluva regionaalministri Siim Kiisleri ettepanekule seda, et taas jäetakse haldusreform tegemata. "Omavalitsuste vabatahtlik ühinemine võtab ekspertide arvates aega vähemalt sada aastat kui mitte rohkem," väidab Laar.
Allikas: BNSi arhiiv
Kiisleri kolm reformimudelit |
|||
| Esimene mudel | Teine mudel | Kolmas mudel | |
| 60–80 omavalitsust | 15 valda + suurlinnad | 15 valda + suurlinnad | |
| tõmbekeskuste põhimõttel, igas ca 10 000 elanikku
|
Senistest valdadest saavad osavallad | ||
| Tegevus | Elukorraldus võrreldes tänasega palju ei muutu | Vallad hakkavad täitma ülesandeid, millega praegu tegelevad maavalitsused, omavalitsusliidud ja ministeeriumid | |
| Eelarve | Sama nagu praegu | Senised KOV eelarved + osa maavalitsuste eelarvest + muude üleantavate kohustustega seotud raha | |
| Volikogu otsustab osavalla eelarve | |||
| Ametnikud | Senistest omavalitsustest | Senistest omavalitsustest + maavalitsustest | |
| Poliitikud | Volikogu nagu praegugi | Volikogu suurus 40–60 inimest | |
| Ülejäänud volikogu liikmetest saavad halduskogu liikmed |
|||
| Osavalda juhib osavalla vanem | |||
| Allikas: halduskorralduse muutmise teesid, siseministeerium | |||
