Harjumaa võib saada ühtse ühistranspordi piletisüsteemi

 (26)
Tallinna regiooni liikuvuse koostöömemorandumi allkirjastamine
Tallinna regiooni liikuvuse koostöömemorandumi allkirjastamineFoto: Henri-Kristian Kirsip

Pealinna ja selle lähiümbruse transpordi CO2 jalajälg on ligi pool kogu Eesti transpordi keskkonnasaastest. Selle kõrval vajavad vallad paremat logisitkavõrgustikku.

Täna allkirjastasid majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart koostöömemorandumi. Selles lepiti kokku Tallinna regiooni liikuvuse edasise planeerimise põhimõtetes.

Ühtse transpordi liinivõrk ja piletisüsteem tuleb analüüsimisele

Ajaloolises Tallinna trammidepoos toimunud allkirjastamisel lepiti kokku ühises eesmärgis vähendada Tallinna transpordi negatiivset mõju keskkonnale. Samuti rõhutati ühtsetel alustel liikuvuse planeerimise olulisust, mis ei takerdu omavalitsuste piiridesse.

Pealinna ja selle lähiümbruse transpordi CO2 jalajälg on ligikaudu pool kogu Eesti transpordi keskkonnasaastest. Seetõttu on piirkonnas kõige tulusam säästvasse liikuvusse investeeringud teha. Majandusministeerium toetas seda omalt poolt ning lähtub kokkuleppest Euroopa Liidu toetusfondide rahastuse jagamisel.

Minister Aasa hinnangul on koostöö oluline, et pendelrändajatel oleks võimalikult lihtne liigelda olenemata omavalitsuste piiridest.

„Peame arvestama, et üha kasvava rahvaarvuga piirkonnas ei saa autode hulk enam nii jõudsalt tõusta, kuna muidu lihtsalt ei pea taristu vastu. Mul on hea meel, et Tallinna linnavalitsus näeb, et väljakutsetele tuleb koos vastu minna,“ lisas Aas.

Eesmärgi täitmiseks analüüsitakse erinevaid stsenaariumeid liikuvuse parandamiseks ning pole välistatud, et tulevikus luuakse Harjumaa liikuvuse koordineerimiseks ühendamet. Sealhulgas tuleb analüüsida ühtse ühistranspordi liinivõrgu ja piletisüsteemi loomist Tallinna regioonis.

Kõlvart soovib alternatiive autostumisele

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul vajab pealinnaregioon koordineeritumat koostööd, et tagada infrastruktuuride parim jaotus ja haldamine, tõstes seeläbi ka piirkonna konkurentsivõimet ja sotsiaalset sidusust.

„Tallinna ümbritsevad rõngasvallad ning nende elanikud on tugevalt seotud pealinnaga ja vastupidi. Sellest tuleb Tallinnal lähtuda nii linnaplaneerimisel, teede-ehitamisel, ühistranspordi arendamisel kui ka transpordivõrgustiku ühildamisel,“ tõdes Kõlvart.

„Seda oleme arvestanud ka peagi valmiva Reidi tee puhul, mis mõjutab otseselt ka näiteks meie lähivalla, Viimsi elanike liikuvust ning samas säästab sujuv sõidurežiim ka keskkonda.“

Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja regiooni hea ühenduvuse tagamiseks on oluline luua häid alternatiive autostumisele, suurendada ühistranspordi ja aktiivsete liikumisviiside kasutust ning parandada eri transpordiliikide sidusust ümberistumisvõimaluste arendamise kaudu.

Linnaosade vahele jalgrattateede võrgustik

Ühiselt arendatakse välja turvaline jalgrattateede võrgustik, mis võimaldab paremini Tallinna linnaosade vahel liigelda ning mis ühildub ka Harjumaa jalgrattateedega. Lisaks soovivad linn ja riik muuta ühistransporti kiiremaks ja konkurentsivõimelisemaks ning edendada trammiliiklust.

Visiooni elluviimiseks luuakse Tallinna regiooni liikuvusnõukoda. Nõukoda hakkab välja töötama tegevuskavasid ja teeb selgeks investeeringuvajadused 2021–2035 aastateks, et jõuda allkirjastatud eesmärkideni Tallinna piirkonnas.

Linna ja riigipoolsele kokkuleppele järgneb ettepanek teistele huvitatud Harjumaa omavalitsustele memorandumiga liitumiseks.

Tallinna regiooni liikuvuse koostöömemorandumi allkirjastamine Foto: Henri-Kristian Kirsip