Heinz Valk: tänasele maailmale tuleb läheneda külma peaga
Heinz Valk, siin Toompeal kõlas täna ka mõte, et on olemas 20. augusti vaim. Kas nüüd, 27 aastat hiljem, on see vaim sarnane 1991. aastaga?
Tavaliselt on selliste eriliste vaimude või vaimsusehoovustega lugu ikkagi nii, et igaüks on pärit oma konkreetsest ajast ja lähtub konkreetsetest oludest, võimalustest, vajadustest. Tookord, 27 aastat tagasi oli meil hoopis teine olukord. Mitte ainult meie väikeses seltskonnas vaid kogu meie rahva elus.
See oli ääretult dramaatiline, ärev, teadmatuses olek. Igasuguste nii positiivsete kui negatiivsete stsenaariumite võimalusega. Ühesõnaga, see oli üks ääretult rabe ja heitlik aeg. Mingisugust osakestki sellest vaimsest või hingelisest seisundist tänapäeva üle kanda on mõttetu.
Riigikogu esimees Eiki Nestor jällegi sõnas, et ümbritsev maailm on muutunud taas tõsisemaks?
Seda võib nimetada mitutpidi. Võib öelda, et maailm on läinud tõsisemaks, maailm on läinud ebameeldivamaks. Maailm on läinud äraarvamatumaks. Tookord, koos vabaduse saabumisega juhtus ju ka maailmaajalooline sündmus: külma sõja lõpp.
Nagu igasuguse ebameeldiva asja lõppemise puhul, täitus õhk suurte ootuste ja lootustega, et nüüd on lõppenud kõik see halb, mis meid kammitses peaaegu pool sajandit. Kahjuks me ikka komistame sellisele veidi naiivsele usule. Inimloomuses on tahta, et midagi läheb nüüd paremaks. Aga nüüd me oleme näinud, et tasapisi, alates sellest suurest joovastuse hetkest on asjad liikunud sutsu võrra halvemuse poole.
Ma ei taha olla pessimismi kuulutaja, vaid tahaksin rõhutada seda, et tänasele maailmale ja kõigele sellele, mis praegu toimub, tuleb läheneda väga külma peaga. Kaalutlevalt, mõistusega ja mitte elada illusioonides.
Sellega saab iga täiskasvanud inimene hakkama, kui ta viitsib natukene oma aju pingutada. See ei ole üle mõistuse käiv ülesanne.
Suur tänu!
Palun ja head pidupäeva. Kõigile Maalehe lugejatele ilusat Eesti sajanda juubeliaasta lõppu!
