Siiski paistab tunneli lõpust valgus. Hiiumaal on LEADER toetusel algatatud kuulsa hiiu viiuli (mis äraseletatult on vinnutatud lambakints) kvaliteedikava ja mõte on ka Euroopa märki taotlema hakata. Hiiumaal toodetud sült on aga üks vähestest, mida tehakse päris õigel viisil.

Enne veel, kui süldi tootjarühm kokku koondada, tulevad asjahuvilised kokku, et saada uue seaduse valguses selgust liha töötlemise nõuetest, toidutoote märgistamisest ja eesti süldi eripärast, ning sellestki miks on vaja kaitsta oskust sülti keeta ja süldi tootjat.

Hiidlaste Koostöökogu korraldab toidutootjatele ja -töötlejatele kaks infopäeva teemal "Eesti sült Euroopa Liitu". Esimene toimus 14. veebruaril, teine leiab aset homme, 30. märtsil kella 11-15 Jõgevamaal Puhu-Risti söögimajas.
Päevakava
  • Eelmise seminari kogemus - Reet Kokovkin, MTÜ Hiidlaste Koostöökogu ja Ülle Jukk, MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda
  • Läti kogemus EL toidmärgiste taotlemisel – Reve Lambur, Maamajanduse Infokeskus
  • Tooteturundus väike-ettevõtte puhul – Tiiu Marran, SA Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant ja koolitaja
  • Euroopa Liidu garanteeritud traditsioonilise tähise taotlemise siseriiklik kord (Maaeluministeeriumi esindaja) - täpsustamisel
  • Toidutoodete märgistamise seadus (kohali VTA) - täpsustamisel
  • Kogukonna panus toidutraditsioonilise hoidmisel ja arendamisel - Anneli Kana, Külaliikumine Kodukant
  • Süldi degustatsioon, diskussioon

"Lähenemas on Eesti Vabariigi 100. sünnipäev Kingime oma riigile sel puhul ühe korraliku süldipeo iga külas ja igas peres!" kutsuvad hiidlased üles.

Euroopa Liidus on registreeritud juba 4686 tähist: neist piiritusjookidel 251, veinidel 2885 ja -põllumajandustoodetel ja toidul 1550. Meie jaoks on vast tuntuimad parma juust, šampanja ja konjak, aga ka karjala pirukas, mozzarella juust ning nüüd ka läti silmud ja nende pirukas sklandrausis.

Kõige rohkem märke on taotlenud ja saanud oma maa toodetele Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka ja Saksamaa.