Hiie sõbra kirve sai filmimees Rein Maran


Hiie sõbra kirve sai filmimees Rein Maran
Rein Maran.Foto: Mana Kaasik

Tänavuseks Hiie sõbraks valiti filmimees Rein Maran filmide „Hiite ummus“, „Looduslikud pühapaigad Eestis“ (mõlemad 2013) ja „Suvisted Tammealusel“ (2015) eest. Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel anti talle Hiie sõbra kirves ning väekirjadega vöö.

„Ta on üks meie rahva suurmeestest, üks eriline mees, kes oma loominguga on meie hinge kõnetanud. Tema lihtne objektiiv viib meid väga lähedale sellele, mida soovime hoida. Nii mõnigi meist on just tema filmide pärast leidnud tee looduse hingestatuse, hapruse, väe ja jõu tunnetamise juurde.

Kõigis tema filmides on loodus moodustanud ühtse terviku meie pärimusega. Nii hiiefilmide kui ka varasema loominguga on vanameister ära teeninud tegelikult mitu hiie sõbra kirvest. Niisugusele mehele saab kirve usaldada, täie teadmisega, et ta seda kunagi kurjasti ei kasuta,“ sõnas õhtut juhtinud Maarja Jakobson.

Tunnustust vastu võttes ütles Rein Maran: „See tänane tunnustus on minu jaoks erakordselt tähtis, erakordselt oluline, märgilise tähendusega.

Ma näen siin palju neid, kellega olin koos suvistel Tammealusel. Ma pole saanud nendega eriti rääkida, kuid olen pidanud neid filmilindilt pikalt vaatama. Need inimesed on saanud mulle omaseks, nagu pereliikmeteks, sest nad austavad pärimust, meie looduslikke pühapaiku.

Looduslikud pühapaigad on tegelikult maailma vanimad looduskaitsealad,
ajast, mil sõna „looduskaitse“ polnud veel olemas.“

Seotud lood:

Hiiesõbralike ettevõtmiste eest anti tänukirjad teistelegi väärikatele
inimestele.

Graafik Viive Kuks on jäädvustanud Võrumaal Võhandu Pühajõge, Uku
koobast, Tamme-Lauri tamme ning on toonud oma taiestel osakese nende
paikade väest meie kodudesse ja avalikku ruumi.

Helilooja Pärt Uusbergi tundlik muusika Rein Marani dokumentaalfilmile “Hiite lummus” võimendas filmi kauni pildikeele sõnumit.

Mõned aastad varem valmis heliloojal Ernst Enno sõnadele kooriteos “Ma kuulan”. Muusika ja sõnad sulasid ühte ja sündis lummav hiielaul.

Läänemaal Vana-Vigalas asub põline hiiekoht. Hiit läbib oja, mille orus ja kaldail on kesk põlde säilinud tukake hiiemetsa. Õpetaja Krista Tõldmaker ja pärimusrühm Kiitsharakad on hiiekohta korrastanud, tutvustanud hiiega seotud pärimusi nooremale põlvkonnale ning on hoidnud pühapaigal silma peal.

2015. aastal valmis lühifilmide sari “Eesti looduslikud pühapaigad”.
Režissöör Anna Hintsi ja produtsent Kadriann Kibuse sari tutvustab tuntud ja vähetuntud looduslikke pühapaiku ja kutsub neid hoidma. Lummavas pildikeeles avaneb vaataja ees pühade paikade ilu ja valu, vägi ja haprus.

Pühapaikade igavikulist tähendust mõtestasid olümpiavõitja Gerd Kanter, luuletaja ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Kristiina Ehin, näitleja Mari-Liis Lill, keskkonnakaitsja, omavalitsustegelane ja kirikuõpetaja Tanel Ots, laulja
Tõnis Mägi ning rahvusvaheline ärimees Sonny Aswani.

Sündmusel anti üle ka hiite kuvavõistluse auhinnad.