Looduslikud pühapaigad on inimkonna ja samuti Eesti vanimad kaitsealad, leiab rahvusvahelise looduskaitseliit. Neid leidub kõikides Eesti maakondades ja kihelkondades. Kuigi paljud looduslikud pühapaigad on elavas kasutuses, on enamik neist ohustatud ja unustamise tõttu kadumas.

Looduslikke, see tähendab mitte ehitatud või rajatud, pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse.

Võistluse Maavalla hiied eesmärk on jäädvustada, tutvustada ja väärtustada looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse teemaks on ajaloolised, mitte tänapäeval kasutusele võetud, looduslikud pühapaigad. Uuematest pühapaikadest on erandina võistluse teemaks matusetavadega seotud ristipuud.

Eesti tuntumad looduslikud pühapaigad on Suur ja Väike Taevaskoda, Otepää Pühajärv, Tammelauri tamm, Virumaa ja Võrumaa Pühajõed, Kaali pühajärv, Panga pank, Lehmja tammik, Saula Siniallika hiis, Ebavere hiiemägi, Kuremäe Hiiemägi ja Hiieallikas, Laiuse Siniallikas, Tartu Toomemäe ohvrikivi, Helme ohvrikivi ja allikad, Ülendi, Sipa, Kastna ja Pärnu-Jaagupi hiiepärnad.

Võistluse korraldajad Maavalla koda, Hiite Maja ja Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus autasustavad võistluse võitjaid 28.novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Võistluse juhend, piltide üleslaadimise leht, lisateave ning seni saadetud pildid on leitavad Maavalla koja veebilehel.