Hiiu ja Käina vald on riigikontrolli vaatluse all

Riigikontroll auditeeris seitset Eesti omavalitsust koos asutuste ja ühingutega, et kontrollida korruptsioonivastase seaduse (KVS) täitmist.

Hiiumaalt auditeeriti Käina valla ja Hiiu valla tegevust ning viimase puhul leiti töötasu määramisel ka KVS rikkumisi.

Riigikontroll tõdes, et sageli olid iseendale palgamaksmisel eksinud koolidirektorid, kes olid otsustanud anda ka ise koolis ainetunde ja määranud endale selle eest töötasu. Nii oli see muuhulgas Kärdla muusikakoolis ja Hiiu valla Lauka põhikoolis.

Käina valla kohta on auditis kirjas, et valla tehingutes KVS rikkumisi ei esinenud, aga ka see, et Käina vallal, nagu ka Hiiu vallal, puudub KVS nõutele vastav toimiv sisekontrollisüsteem. Auditis tuuakse ära ka Hiiu vallavalitsuse esitatud vastuväited riigikontrolli hinnangutele.

Kokku auditeeriti seitset omavalitsust koos kõigi asutustega ja omavalitsuse 11 ühingut (+ nende üheksat omanikust omavalitsust): Hiiu, Järvakandi, Käina, Mooste ja Raikküla valda, Tõrva ja Viljandi linna, AS Maardu Vesi, AS Narva Vesi, AS Rakvere Soojus, Huvitegevuse ja Noorsootöö SA (Harku), OÜ Kadrina Hooldekodu, OÜ Kadrina Kommunaal, OÜ Kehtna Elamu, OÜ Maardu Linnavarahooldus, OÜ Pandivere Vesi (Väike-Maarja), OÜ Põltsamaa Vallavara ja OÜ Tartu Valla Kommunaal.

Riigikontroll: omavalitsused peaks korruptsiooniriske paremini maandama

• Riigikontroll leiab, et kohalikel omavalitsustel oleks vaja senisest olulisemalt rohkem pöörata tähelepanu korruptsiooniohtudele – korruptsiooni kui nähtust küll mõistetakse, kuid oma asutusele või ettevõttele mõeldes ei osata või ei taheta riske näha, rääkimata nende süsteemsest maandamisest.
• Audit näitas, et enamasti on asutuse juhtide või juhtkonna tegevus kontrollimeetmetega hõlmamata. Kuid just sellel tasandil on riskid suuremad, sest juhtide seas on inimesed sageli seotud eraettevõtetega, veelgi suurem on risk omavalitsuse ühingutes. Näiteks, omavalitsuse äriühingute ja sihtasutuste (kokku 412) juhtidest oli 2015. aastal otseselt seotud mõne eraettevõttega 93%.
• Ent ka üldisemalt vajab korruptsiooni ennetav ja vältiv kontrollisüsteem auditeeritud asutuses parandamist, vajalik süsteem oli olemas vaid vähestes asutuste-ettevõtete töölõikudes.
• Auditi käigus leiti huvide konflikti olukordi ja korruptsioonivastase seaduse järgmisel probleeme kokku kahes kolmandikus auditeeritud üksuses (18-st 12-s, s.o 66% auditeeritute puhul). Põhiliselt oli ametiisik osalenud ostutehingus oma eraettevõttega viisil, mis võimaldas tal mõjutada tehingu asjaolusid või tagajärgi (nt tehingupartneri valik, lepingu koostamine). Lisaks oli siis enamasti rikutud ka riigihangete seadust, kuna ostud ametiisiku ettevõttelt olid tehtud ilma hanketa ja võrdlevaid hinnapakkumisi võtmata. Iseendale oli töötasu määramise vormistanud 6 asutuse-ettevõtte juhti. Ametiautode kasutamisel oli mõnel pool probleemiks nõrk kasutuskord, mis ei võimaldanud veenduda, et autosid eratarbeks põhjendamatult ei kasutata; otseseid rikkumisi kindlaks ei olnud võimalik teha.
• Probleemiks on see, et asutused-ettevõtted ei tegele ametiisikute tegevuse kontrollimise ega teadlikkuse suurendamisega, kuigi see on nende kohustus. Riigikontroll rõhutab, et tuvastatud rikkumisi olnuks küllaltki lihtne vältida, sest need rikkumised olid ajendatud pigem kohustuste vähesest teadvustamisest, mugavusest vms, kui soovist võimupositsiooni ära kasutada. Kontrolle oli mingis ulatuses teinud 39% auditeeritutest (7 auditeeritud üksust). Paraku olid need aga pigem vormilised kui sisulised, enamasti ei olnud viimasel paaril aastal aga midagi ette võetud. Pea sama olukord oli teadlikkuse edendamisega.
• Riigikontroll nendib, et mitmed korruptsioonivastases strateegias algatatud arendused ei ole loodetud viisil edenenud. Riik pidi juba eelmisel aastal tulema välja riskihindamise ja sisekontrolli juhendmaterjaliga ning tegema e-tööriista, mille abil saaks igaüks tutvuda, kellega on omavalitsustes tehinguid tehtud. „Ühtlasi on kahju, et käest lastakse võimalus tulla nende tööriistadega välja enne haldusreformi. On üldteada, et parim hetk uutele lahendustele hea start anda on just struktuursete reformide aeg,“ nentis auditijuht Tambet Drell.
• Riigikontroll soovitas justiitsministril olla korruptsioonivastase strateegia täitmise üldvastutajana eesmärkide suhtes nõudlikum ja võtta tarvitusele abinõud, et lubatud tööriistad korruptsiooni tõhusmaks ennetuseks plaanitud kujul loodud saaksid.
• Riigikontrolli auditi rõhuasetus oli korruptsioonivastase seaduse täitmisel kohalike omavalitsuste ühingutes. Seda põhjusel, et korruptsiooni ennetamise alal on nii riigi kui ka omavalitsuse ühingud saanud senimaani vähe tähelepanu. Auditi üks ajenditest oli ka soov uurida korruptsioonivastase seaduse põhimõtteliste muudatuste toimet, mis eeldab korruptsiooni äratundmisel suuremat teadlikkust. Korruptsiooniohtlikest valdkondadest uuriti, et maksumaksja raha eest ei oleks tehtud oste enda eraettevõttelt ega makstud sellele toetusi või siis iseendale palka. Samuti uuriti ametiauto kui ühe peamise ametihüve kasutamist. Kõike seda vaadati perioodil 2015–2016 toiminud tegevuste puhul.

Allikas: riigikontroll.ee