Hoiu-laenuühistutelt maal võetakse seitset nahka

 (6)
Hoiu-laenuühistutelt maal võetakse seitset nahka
Üks väheseid Eesti hoiu-laenuühistuid, kel juba oma korralik klientide teenindamise ruum, asub Kehtnas. Teenindamas on parasjagu hoiu-laenuühistu töötaja Maie Oks.Foto: Ingmar Muusikus

Eesti riik suhtub austusega suurtesse kommertspankadesse, aga maaettevõtlust ja -elu toetavad piirkondlikud hoiu-laenuühistud on vaeslapse osas.

Eesti üks nooremaid, 2008. aasta lõpus metsameeste asutatud Metsa Hoiu-Laenuühistu sai võimaluse kasutada riigi toetust, kolme miljoni krooni suurust laenusummat.

Riik toetas hoiu-laenuühistut Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu.

Metsamehi see samm rõõmustas. Täiendavat laenuraha oli ruttu vaja eeskätt väiksematel metsaomanikel, kes rahapuudusel ei saa osaleda reformimata metsamaa enampakkumistel. Kehtib ju maa-ameti oksjoneil tingimus, et ostja peab maksma kohe kogu summa.

Väiksematel majandajatel tavaliselt endal nii palju raha korraga pole ja nende laenusaamise võimalus suurtest pankadest on kahtlane.

Pank võtab vaheltkasu

Rõõmustav asjade käik osutus päris elus kurvemaks, kogesid metsamehed. MES ei või enam hoiu-laenuühistuid otse toetada, vaid peab tegema seda kommertspanga kaudu. Nii muutub maaelu toetuseks eraldatud laenuraha kalliks, kuna pank võtab vahelt ka oma intressid.

Hoiu-laenuühistu omakorda saab raha välja laenata vaid veel suurema intressiga.

“Maaelu Edendamise Sihtasutusele, kes 80 protsendi ulatuses laenusummat panga jaoks garanteerib, tuleb maksta aastas intressidena 93 000 krooni.

Peale selle tuleb maksta intresse veel ka pangale, 90 600 krooni aastas,” kirjeldas erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. “Meile tundub see liig, sest see vahendus on pangale tegelikult ju riskivaba. Risk on MESi ja ühistu õlul.”

Peale MESi tagatud 80% soovis pank Varblase sõnul, et hoiu-laenuühistu juhatuse liikmed käendaks omakorda veel 10% laenusummast. Kuna ühistu on algusjärgus, tähendab see
300 000 krooni ulatuses juhatuse liikmete vastutust oma isikliku varaga.

Erametsaliit ei saa kommertspangale ettekirjutusi teha, aga on käinud rahandusminister Jürgen Ligi jutul.

Muu hulgas rääkimas, et kord, mille alusel riik hoiu-laenuühistuid toetab, pole parim. Toetamise siht on kaasa aidata maaelu arengule, aga panga vahenduse tõttu suureks paisunud intressid pigem takistavad arengut.

Edasimineku takistust näeb ka MES, kes peab silmas seaduseauke. Tänavu 1. jaanuarist kehtivad maaelu ja põllumajandusturu seaduse muudatused, mis hoiu-laenuühistute võimalused sealt välja jätavad. Hoiu-laenuühistute enda seadus pärineb aastast 1999.

Muudatused sahtli põhjas

“Vahepeal oleme astunud Euroopa Liitu ja muutunud on kogu seaduseruum,” nentis MESi finantsjuht Ando Nõmm.

Hoiu-laenuühistute seadust on mitu korda hakatud värskendama, aga eelnõud kaovad. 2007. aastal kadus Riigikogu menetlusest pärast esimest lugemist Rahvaliidu algatatud eelnõu. 2008. aasta mais kadus samamoodi ära ka valitsuse algatatud eelnõu.

Seegi jõudis ära käia esimesel lugemisel, kuid hiljem pole eelnõust olnud kippu ega kõppu.

Ühistute areng on vananenud seaduse taha toppama jäänud, aga Riigikogu rahanduskomisjoni liige Peep Aru, kes muudatuste eelnõu eest vastutab, ei näe pea kaheaastases seisakus probleemi.

“Eks selliseid eelnõusid ole hulga, mis erimeelsuste tõttu seisma jäänud,” ütles Aru Maalehele, selgitades, et antud juhul ei jõutud üksmeelele, kellel ikkagi võiks olla õigus uusi hoiu-laenuühistuid asutada.

“Vahepeal tulid komisjonis peale tähtsamad asjad, eelarvekärped, aga praegu on see tekst rahandusministeeriumis ülevaatamisel ja minister Jürgen Ligi annab lootust, et varsti saab menetlemist jätkata,” rääkis Aru.

Et jätkata võiks, märkis ka ministeeriumi seisukohta vahendanud pressiesindaja, kes aga täpsemalt midagi ei öelnud, kuna “ministeerium on eelnõu alles analüüsimas”.

Täielik huvipuudus

Hoiu-laenuühistute inimesed ütlevad, et Eesti poliitikutel on nende ühistute suhtes täielik huvipuudus.

“Kõik teised, kes viimasel ajal Euroopa Liiduga liitunud, on kasutanud ära võimaluse leppida kokku ühistupanga asutamise kapitalinõuded, aga Eesti poliitikud seda ei teinud,” tõi näiteks Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu esimees Andrus Ristkok.

“Läinud aastal uurisin asja Brüsselis Euroopa Komisjonis, kus lubati see võimalus meile samuti luua, kui Eesti rahandusministeerium oma kirjaga seda taotleb. Ministeerium kas ei viitsinud või ei tahtnud kirja teha.”

Loe veel

“Poliitikud ei tunne huvi ja teisalt me ju segame suuri,” nentis Järvamaal Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistut juhtiv Maria Peldes, kes seaduseelnõu menetlemise jätkamisse ei usu.

Pigem on tema sõnul poliitikute poolt tunda Eesti-tüüpilist tahet väikesed hästi toimivad süsteemid lõhkuda ning asendada suurte ja kallitega.

Rohkem lootust on Viljandimaal Leie Hoiu-laenuühistu juhil Mati Toomsalul: “Kuuldavasti poliitikud tegutsevad. Loodame, et asi edeneb.”

Toomsalu arutles, et igapäevast tegutsemist ju seaduse vananemine otseselt ei takista, ehkki muudatused muudaks elu normaalsemaks.

Kui uus seadus tuleks välja eelnõu algtekstina, läheks täide metsameeste soov ehk MESi ja ühistute suhtlemine oleks normaalsem, aga see ei muudaks kurioosset olukorda tulumaksuga.

Eesti on üks väheseid riike, kus kommertspanga hoiuste intressid on tulumaksuvabad, kuid hoiu-laenuühistu hoiustajad maksavad tulumaksu täie rauaga.

“Tavaliselt on vastupidi,” nentis Andrus Ristkok.

Kõigest hoolimata

Äriregistri järgi on Eestis praegu 20 hoiu-laenuühistut, millest 10 on liitunud 1999. aastal loodud hoiu-laenuühistute liitu.

Osa ühistuid on kasvatanud oma liikmeskonda ja klientide ringi sel määral, et isegi on kõneldud juba panga loomisest. Kuna ELiga liitumisel jäi ühistupankade teema kõrvale, on praegu pangalitsentsi taotlemise tingimuseks 5 mln euro (78 mln kr) olemasolu.

Juriidiliselt on hoiu-laenuühistud finantseerimisasutused. Eriti just väikeettevõtlust toetavaid ühistuid on kõnekeeli nimetatud ka vaese inimese pangaks.

Kuna ühistuline tegevus on rajatud usaldusele, kehtivad seal lihtsamad laenutagatised ja laenu saavad ka väiksemapalgalised inimesed, kes kommertspangas ukse taha jäävad.

Meil moodustab hoiu-laenuühistute süsteem praegu hoiuste ja laenude turul üliväikese osa. Hoopis edukamalt arendavad kodumaist pangasüsteemi samalt stardipositsioonilt alustanud Läti ja Leedu.

Eriliselt paistavad silma leedulased, kes on oma väikeettevõtluse toetuseks loonud tugeva hoiu-laenuühistute võrgu koos riigi abil asutatud kesk-ühistuga.