HOMSES MAALEHES: Jahimeeste hobi hakkab muutuma tööks
Tõepoolest – kui tahad olla jahimees, pead ka jahti pidama. Täitma jahindusnõukogude poolt ette antud küttimiskvoote, praeguses olukorras piirama metssigade arvukust, samuti sõraliste arvukust, et viimased maaomanike metsi paljaks ei näriks; kus vaja, tuleb küttida kopraid, kes oma pesatammide ehitamisega mõnel pool hektarite kaupa metsi üle ujutavad. Hiljaaegu lisandusid kütitavate loomade nimistusse šaakal ja hallhüljes. Veel teavad jahimehed, et marutaudi leviku tõttu on tarvis piirata kähriku suurt arvukust.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts tunnistab, et kui jahimehed mingis jahipiirkonnas neid etteantud kohustusi ei täida, järgnevad sellele ka sanktsioonid. Aafrika seakatkust tingitud metssigade kohustuslik massiline küttimine eelmisel jahiperioodil lõppes jahimeestele selles mõttes edukalt, et etteantud kvoot – 29 000 looma – lasti n-ö täis, lõpptulemuseks oli 31 000 kütitud metssiga. Mine nüüd võta kinni, kui palju sellises agaras küttimises mängis rolli tõsiasi, et selle aasta alguses hakkas riik ka kütitud emiste eest eraldi sellist kahe otsaga võetavat preemiat maksma.
Pikemalt loe juba homsest Maalehest!