Homses Maalehes: Millistel põhjustel on ministrid varem tagasi astunud?

Nii rahvas kui ka poliitikud ise arutavad üha teravamalt, kas praegune valitsus või mõned tema ministrid peaks hiljutiste skandaalide tõttu tagasi astuma. Millistel põhjustel on ministrid tagasi astunud varem?

Lagle Parek

27. novembril 1993 esitas lahkumisavalduse siseminister Lagle Parek.

Ajaliselt langes see kokku jäägripealik Asso Kommeri tabamisega, mille käigus said kaks politseinikku haavata.

Pareki tagasiastumise kohta tehtud avalduses tänas Laar küll ministrit tehtud töö eest, kuid andis samas mõista, et lahkumise ajendiks oli suutmatus end siseministeeriumis maksma panna.

“Ministri taotlused ei pääsenud piisavalt mõjule, paljud ministri korraldused jäid täitmata,” nentis peaminister. Laar tunnistas ka kuritegevuse tugevnemist ning organiseerumist.

Edgar Savisaar ja Tiit Vähi

1995. aasta 12. oktoobril astus tagasi peaminister Tiit Vähi, mis tähendas ühtlasi kogu valitsuse tagasiastumist.

Kriisi põhjuseks oli nn lindiskandaal ehk eraturvafirmast SIA leitud salvestised siseminister Edgar Savisaare jutuajamistest teiste poliitikutega. 11. oktoobril oli president Lennart Meri vabastanud Savisaare ametist.

“Juhtum eraturvafirmaga SIA ning selle seos endise siseministriga on lubamatu demokraatlikus õigusriigis,” ütles Vähi Riigikogus oma tagasiastumist põhjendades.

Vähi moodustas ka järgmise valitsuse, kus Keskerakonda asendas Reformierakond.

Miks astusid tagasi Marju Lauristin, Toomas Hendrik Ilves, Tiit Tammsaar jpt? Loe homsest Maalehest.