"Muidu oli mul ikka kaks lehma kah, aga siin pole heinamaid lähedal ja keeruliseks läks," jutustab Meremäe vallas Pärapõrgu talus elav Helve Palm, paari aasta pärast kuuekümneseks saav naine.

Nagu enamikul maainimestel, on ka temal loomapidamine veres.

"Sellist asja ei ole veel olnud, et meil pole siga," kostab ta ja teeb laudaukse lahti. Laut on viisakas ja kena – selline, kuhu on endalgi hea minna, mis siis veel põrsast rääkida.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!