Inspektsioon ja rehviorganisatsioonid otsivad kasutatud rehvide prombleemile lahendust
Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul on vanarehvidega seotud teemad inspektsiooni tänavuseks prioriteediks. “Suuname sellel ja ka järgnevalt aastal märkimisväärse ressursi tootjavastutusorganisatsioonide kontrollimisele, vanarehvide kogumiskohtade laoseisudele, kogumisvõrgustikule ja “freerideritele”, kes toovad rehve maale neid deklareerimata ning hiljem korrektselt taaskasutusse suunamata,” sõnas Volkov.
Kuigi niiöelda freeriderite probleemi ulatuse osas on rehviorganisatsioonide ja inspektsiooni hinnangud erinevad, möönavad mõlemad osapooled, et küsimus vajab lahendust. Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on keskkonnainspektsioonil protsessis määrav roll. “Turul on hulk seadusest kõrvalehiilijaid, kelle nimed on justkui avalik saladus. Oleme omalt poolt inspektsioonile hea meelega abiks, et need ettevõtted võimalikult kiiresti üles leitaks ja vastutusele võetaks,” sõnas Kuurme.
Kuurme sõnul on igati tervitatav, et rehvide kuhjumise probleem on saanud oluliseks teemaks nii keskkonnaministeeriumis, keskkonnakomisjonis kui ka keskkonnainspektsioonis. “Meil on väga hea meel, et lumepall on veerema lükatud - ametkonnad on asunud rehvitemaatikat tõsiselt analüüsima ning plaanivad ka riikliku järelvalve tugevdamist, et kord majja lüüa. Toetame protsessi omalt poolt ettepanekutega valdkonna paremaks reguleerimiseks, et probleemid leiaksid püsiva lahenduse,” sõnas Kuurme.
Aastaid vindunud vanarehvide kuhjumise probleem jõudis avalikkuse ette käesoleva aasta veebruaris, mil Eesti Rehviliit kummutas probleemile tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi ette viis tonni rehve. Igal aastal tekib Eestis ligikaudu 10 000 tonni vanu rehve, mis tuleks suunata ümbertöötlemisse. Madalad rehvide vastuvõtuhinnad, vähene järelvalve ning seadustest kõrvalehiilijate suur osakaal on viinud aga rehvide pidurdamatu kuhjumiseni, millest kirjutas hijuti ka Maaleht.
