Rongi lähenedes hakkavad kõlama hirvede hõiked, huntide ulgumine, koerte haukumine ja isegi pasknääride hoiatusmärguanded – need muudavad loomad valvsaks ja sunnivad neid raudteelt lahkuma. Kui rong on läinud, saabub vaikus ja loomad saavad jälle raudteel käia. Poolas on sellist hoiatussüsteemi.

„Tunnustame teadlaste tööd tarastamise alternatiivide leidmisel ja tunneme head meelt selle üle, et hirmkallitest ökoduktidest kavatsetakse osaliselt loobuda,“ sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Tiit Tammsaar riigi poolt tellitud uuringut kommenteerides. Ning lisas, et jahimehed on endiselt seisukohal, et ökoduktide asemel võiks rajada rohkem viadukte, kust rong liiguks ülevalt ning muu liiklus nng loomad alt.

Eesti Jahimeeste Selts esitas 2016. aasta lõpus pöördumise Rail Balticu projekti juhtivale ministeeriumile trassi täiendavate uuringute teostamiseks ulukipopulatsioonide jätkusuutlikust silmas pidades.

Pöördumises paluti ehitada laiemad ja kõrgemad teed raud- ja maantee ristumispaikadesse. Seltsi juhatuse sõnul tasuks ristmikud rajada nii, et suured sõralised ja ülegabariidiline tehnika (põllumajandus – ja metsatehnika) saaksid liikuda raudtee trassi alt.

Samuti toetati pöördumises mõtet vähendada ökoduktide arvu, kuna vaatlustulemuste põhjal põdrad neist üle minema ei hakka. Veel soovitati kaaluda muid lahendusi tarade asemele (peletid, rongidel kaitsesahad vms).

Ulukite rändeteede sulgemine võib kaasa tuua tagajärgi, mille likvideerimine võib hiljem olla kordi kallim, kui hästi kavandatud lahendused täna.