Rahandusminister toetab

Sotsiaaldemokraatide juht, rahandusminister Ivari Padar tunnistab Maalehele, et on Mart Laariga ühte meelt - 2001. aastaks kokku lepitud reformi ärajäämine oli viga, millest oleme kindlasti kaotanud. Padari sõnul ei saanud tollasest reformist elulooma valimiste tõttu.

"Kui palju me sellega kaotasime, ei oska mina täpselt öelda," tunnistab rahandusminister. "Praegune olukord on tinginud selle, et vahendid on tihtipeale killustunud ja prioriteedid valesti seatud."

Padari arvates tuleks nüüd tulla välja uue ettepanekuga, kuidas võiks laabuda omavalitsuste koostöö nii omavahel kui riigiga. "Kogu protsessi puhul tuleb järgida loomulikult ideed, et avaliku teenuse kättesaadavus oleks garanteeritud ja mõistlik," rõhutab ta.

Olles nõus sellega, et reform tuleks nüüd ära teha, peab Padar tähtsaks, et alustada tuleb korralikust plaanist, kus oleks välja toodud, mida me uue halduskorralduse süsteemiga võidaks. Reformi ainult reformi pärast teha poleks mõtet.

Minister Padar ei oska arvata, kumb Laari välja pakutud variantidest - kas kihelkondlikust printsiibist lähtuv 58-60 omavalitsusega või maakondlikust printsiibist lähtuv 15-17 omavalitsusega variant - on Eestile parem. Samas ei poolda ta Eesti jagamist neljaks, nagu viimati on pakkunud välja Harju maavanem Värner Lootsmann.

 Kokkuhoid tuleb hiljem

"Tähtis on optimaalselt töötav omavalitsuste võrgustik, mis esmatasandi võimu inimesest liiga kaugele ei vii, kuid samal ajal ei oleks liigselt koormav ja killustav. Võimalik on ju hoopis kolmas või neljas variant. Selleks et teha mõistlikke otsuseid, on vaja enne rahulikku arutelu," pakub Padar.

Samas jahutab rahandusminister uljaspeade tuhinat, kes loodavad kiirest haldusreformist riigieelarvele kena kokkuhoidu.

"Asi, millega peame praegu kindlasti arvestama, on see, et reformid hakkavad oma eesmärke täitma, näiteks kokkuhoidu pakkuma, alles aastate pärast," rõhutab ta. "Kui püütakse märku anda, et kiire haldusreform annab kiirelt täiendavaid vahendeid 2009. ja 2010. aasta eelarvesse, siis on see eksitav."

Küsimusele, mida teha regionaalministriga - kas kaotada ta ametikoht üldse ära või tõsta hoopis asepeaministri seisusesse -, ei oska sotside juht ühest vastust anda.

"On valitsuse sisemise otsustamise küsimus, kas selle valdkonna koordineerimine käib regionaalministri kaudu või mingil muul moel," arutleb Padar ja tuletab meelde, et ajalugu mäletab vaid ühte tugevat portfellita ministrit. "Ministri edu või edutus sõltub paljuski peaministri toetusest," seletab ta.

 Peaminister ei poolda

Peaminister Andrus Ansip tunnistab Maalehele, et tema vaated haldusterritoriaalsele reformile pole viimase seitsme aasta jooksul karvavõrdki muutunud ja soovitab lugeda, mida ta 4. juulil 2001 toonase Tartu linnapeana Postimehes kirjutas.

Ansipi arvamusloo pealkiri oli paljuütlev - "Teerulliga üle Eestimaa".

"Eesti valitsemises on viimasel ajal nii palju teerulliga ratsionaalsetest argumentidest üle sõitmist, et mul on tekkinud hirm - järsku hakatakse ilma igasuguse ettevalmistuseta eesmärgitut haldusterritoriaalset reformi tegema," on seal kirjas.

Ansipi sõnul ütlevad uute piiride joonistajad, et reformist on juba nii kaua räägitud, nüüd on aeg ära teha. Märkimata jäetakse aga, et selgeks pole midagi räägitud ja ühendamiste majanduslikku põhjendust pole veel koostamagi hakatud.

Ansip tõdeb, et omavalitsuste liitmisest majanduslikku kokkuhoidu ei saa.

"Euroopa haldusterritoriaalsete reformide praktika räägib midagi muud - pole näidet, kus omavalitsuste liitmisele poleks järgnenud halduskulude järsku tõusu," rõhutas toonane Tartu linnapea.

Vähe sellest, kasvama hakkab ka ametnike arv.

"Omavalitsuste liitmine toob tavaliselt kaasa vähem vastutava ja vähem kodanikukeskse halduse," jätkab Ansip.

"Haldusterritoriaalset reformi ei saa vaadelda pelgalt efektiivsuse seisukohalt," resümeerib Ansip.

"Klassikud on juba üle sajandi öelnud, et traditsioonilistel väikestel haldusüksustel põhinev tugev kohalik ja regionaalne identiteet ning vastutus on parimad keskvõimu tasakaalustajad."

Opositsioonilise Rahvaliidu juhi Jaanus Marrandi hinnangul ei ole Laari ettepanek eriti reaalne ega arvesta sellega, et omavalitsustel on autonoomne otsustusõigus.

"Praegusel nõrgal kokkuleppelisel pinnal, et mitte öelda vastuoludes lõhenenud koalitsioon ei suuda kindlasti haldusreformi sellisel kujul käivitada ega ka ellu viia," ennustab ta. "Lihtsalt järjekordselt lörtsitakse ära idee edukast regionaalpoliitikast ja kõik upub kohalike valimiste eelsetesse poliitilistesse vastuoludesse."

Marrandi soovitab hakatuseks vaadata üle kohaliku omavalitsuse funktsioonid ja rahastamise võimalused, seejärel kirjeldada ära, missugusel tasemel teenuseid on inimestel vaja, ehk sõnastada teenuste standardid.

"Alles seejärel saab hinnata, kui palju omavalitsused suudavad selliseid teenuseid osutada. Siis tuleks kaaluda, kas on vaja ja võimalik, et neid teenuseid osutatakse koostöös, maakondlikul tasandil. Alles seejärel tuleksid kõne alla piirid."

 Piir pole tähtsaim

Marrandi oletab, et võib-olla selgub pärast funktsioonide ümberjaotamist, asjade arukal korraldamisel maakondlikul tasandil ja omavalitsuste koostöös, et piirid ei olegi enam nii tähtsad. Lihtsalt valdade roll muutub.

Marrandi ei saa aru Laari loogikast, nagu oleks Eesti haldusreformist loobudes miljardeid kaotanud või et justkui hakkaks pärast reformi regionaalarengule riigieelarvest vähem raha kuluma.

"Riigieelarve ja haldusreformi seos on suhteliselt meelevaldne," väidab Marrandi.

"Laari jutud haldusreformist ja kokkuhoiust meenutavad kangesti seda, et joonistame aga piirid ümber ja siis hoiame raha kokku, jättes suurte piiridega omavalitsused n-ö tuule kätte. Ebavõrdsus suureneks veelgi," ennustab Marrandi.

Ta tuletab meelde, et mäletatavasti lasti eelmine regionaalminister sellepärast lahti, et ta rääkis liiga palju haldusreformist.

"Uue ministri esimesi asju oli kinnitada, et tema haldusreformist ei mõtle. Nüüd siis paar kuud hiljem... "

Reformierakonna aseesimees Andrus Ansip võttis 2001. aasta märtsis kokku partei juhatuse seisukoha: "Me peaksime ausalt Eesti rahvale ütlema, et selle valimisperioodi jooksul haldusreformi ei toimu."

Ka peaminister Ansipi ajal võib samamoodi minna.


10aastat haldusreformi

1997, jaanuar. Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare: valitsemiskulude kokkuhoiuks tuleks teha neli maavalitsust ja 1999 kohalike omavalitsuste valimise ajaks vähendada omavalitsuste arvu vähemalt 2/3 võrra.

1997, juuli. Regionaalminister Peep Aru eelnõu järgi saaksid esimesed 10 ühinejat riigilt 3 miljonit krooni, järgmised 10 igaüks ühe miljoni.

1998, märts. Valitsuse kava järgi tuleks omavalitsuste arvu vähendada 100 võrra. Eestis oli sel ajal 207 valda ja 47 linna.

1999, november. Avaliku halduse büroo juhiks saab Väino Sarnet. Laari sõnul kujuneb Sarnetist üks tähtsamaid ametimehi, kelle ülesanne on ulatusliku haldusreformi ettevalmistamine.

2000, jaanuar. Haldusreform peaks algama märtsis, valitsus kinnitab tegevusprogrammi.

2000, märts. Laar hoiatab: kui tegudeni ei jõuta, on reform läbi kukkunud. Siseminister Tarmo Loodus pakub omavalitsuste arvuks 60-110.

2000, september-november. Regionaalminister Toivo Asmeri arvates peaks Eestis olema maakondade piires 15 suurt valda.

2001, jaanuar. Peaminister Mart Laar lubab omavalitsusjuhtidele, et territoriaal-ne haldusreform toimub lähema aasta jooksul.

2001, aprill. Reformierakond välistab valdade sunniviisilise liitmise. Erakond tahab näha presidendina Toomas Savi, valijamehed võiksid mängu ära rikkuda.

2001, mai. Valitsus toetab Tarmo Looduse haldusjaotuse kava, milles 87 omavalitsust. Eestisse jääks 2003-2005 neli regiooni.

2001, september. Presidendivalimised.

2002, oktoober. Kohalikud valimised.

2003, märts. Riigikogu valimised.

2003, aprill. Regionaalminister Jaan Õunapuu esitab valitsusele 4 reformikava.

2003, juuli, detsember. Õunapuu ähvardab tagasi astuda, kui haldusreform ebaõnnestub.

2004, aprill. Valitsus kiidab heaks kohalike omavalitsuste ühinemise soodustamise seaduse eelnõu. Toetus on 1,5-3 miljonit krooni. Riigi rahakott on avatud kuni aastani 2010, alates 2007. aastast hakkavad ühinemistoetused vähenema.

2004, november. Valitsus kiidab heaks 65 ühinemispiirkonda. Kes ühinevad enne kohalikke valimisi, saavad 3 miljonit krooni.

2005, juuni. Valitsus kiidab heaks 22 linna ja valla ühinemise suureks vallaks. Eestisse jääb 227 omavalitsust.

2005, oktoober. Kohalikud valimised.

2008, mai. Mart Laari ja regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul tuleks alustada jõulise haldusterritoriaalse reformiga.

Allikas: Maaleht