Jäneda ootab XXV Eesti talupäevadele


Jäneda ootab XXV Eesti talupäevadele
Foto: Karin Kaljuläte

„Talupäevad on oma 25 aastaga kõige pikema traditsiooniga maarahvale mõeldud üritus, kus talurahva tegemistest saavad osa ka linnainimesed,” ütles suurürituse peakorraldaja Enno Must.

Oli aasta 1992, kui tollal Sakus asunud Talupidajate Keskliit otsustas teha oma liikmetele, keda toona oli paarisaja ringis, kokkutuleku. Millest või kes tuli mõttele korraldada see Jänedal, seda pole teada, kuid nüüdseks on kokkutulekust kasvanud välja suurüritus, mis toob Jänedale juulikuu viimasel nädalavahetusel kokku tuhandeid inimesi nii maalt kui ka linnast.

Esimene talupidajate kokkutulek oli ühepäevane, aga arvult teistest talupäevadest alates, mil korraldamise võttis enda õlule Jäneda õppe-ja nõuandekeskus, on talupäevad kestnud kaks päeva. Jäneda Mõis võttis omakorda nõuandekeskuselt korraldamise üle 2000. aastal.

Enno Musta sõnul hakati Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel taastama ka talusid ja seepärast olid ka esimesed talupäevad võrdlemisi lihtsad, kuna eelkõige vajasid talupidajad head õpetust, mida suutis õppe-ja nõuandekeskus pakkuda.

„Mida kõike pole aastate jooksul õpetatud, alates raamatupidamise ja turundamise põhitõdedest väetamise ja umbrohutõrjeni välja. Tarvilikust tehnikast, seadmetest, kõikvõimalikest abivahenditest ning väetistest- ravimitest oli aga suur puudus, seepärast kõik läks kui kuumale kerisele,” meenutas ta. Tänaseks päevaks on nõuandev osa talupäevade programmist kadunud, kuna vajadus selle teenuse järele on oluliselt muutunud ajaga.

Kõnekoda – põllumees küsis, ametnik vastas

Seotud lood:

Kõnekoja pidamise traditsioon tuli koos kolmandate talupäevadega. Algselt oli see mõeldud pressikonverentsina, aga põllumees tahtis ka ametnikelt üht-teist küsida ja nii saigi kõnekoja tava alguse. Alguses peeti kõnekoda mängude väljakul, kuhu mahtus rohkem rahvast.

Eks enne ja pärast Euroopa Liitu astumist oli lahtisi otsi nii palju, mis tekitasid ärevust, teadmatust, mistõttu kiskus ka kõnekojas alati tuliseks sõnavahetuseks. Ühes kõnekojas, kus peaminister Laar küsimustele vastas, tuligi rahva seast kuulsaks saanud: „Loll juttu suhu tagasi!”

Müts maha aga peaministrite ja ministeeriumi ametnike ees, kes julgesid rahvaga silmitsi seista isegi siis, kui nad isegi kindlaid vastuseid ei teadnud või ei saanud öelda. „Viimastel aastatel on kõnekoja tähtsus muutunud, paraku vähenenud, nagu ka seal osalevate inimeste arv. Kuid aastate jooksul on kõnekoda, selle teemad ja esitatud küsimused, peegeldanud talupidamise arengut,” märkis Must. Seekordsetel talupäevadel on teemaks põllumajanduspoliitika ja maaelu tulevik.

Jäneda oma künnivõistlus

Kolmandatest talupäevadest alates toimusid talupäevade ajal ka künnidemonstratsioonid, mis olid rahvusvahelised. Soomest tulid kohale oma tehnikaga sealsed künnimeistrid, et näidata eestlastest põllumeestele, milline on ilus künd.

„Korraldajana mõtlesin, et kui juba talupidaja tuleb kodust välja, tahab ta näha kindlasti uut tehnikat ning vaadata, kuidas see tehnika ka põllul töötab,” pajatas Must. Omamoodi naljakas lugu oli nende künnivõistlustega. „Mõtlesin siis, et soomlased tulevad kohale oma Valtrate ja Kvernelandidega, aga künnimeister peaks suutma künda igasuguse tehnikaga. Palusime neil siis künda selle tehnikaga ja atradega, millega tegid igapäevatööd meie talupidajad. Valdavalt olid käes siis Belarusid ning Odessa adrad. Küll olid õpetama tulnud mehed hädas ja imestasid, kuidas meie mehed selliste riistadega tööd suudavad teha.”

Enno Musta sõnul oli tema eesmärk oli aga, et soomlased värsketele talunikele selgitataks õige künni põhitõdesid alates selle vajaduse olulisusest kuni adra reguleerimise üksikasjadeni. „Sain hiljem aga ministeeriumist pragada, et kuidas söandasin teha konkureeriva künnivõistluse. Sellest hoolimata hoopis künnivõistlused said toimuma Jänedal ja seda kümmekond aastat järjepanu.”

Künnivõistlusi enam Jänedal ei peeta, küll on aga aja jooksul peetud talupäevadel võistlusi peremeestele ja perenaistele, aja peale saetud ja lõhutud puid, traktorid kihutanud võidu.

Loe veel

„Oleme alati pannud suurt rõhku kultuuriprogrammile, teeme seda ka nüüd. Tuleb ju maarahvas Jänedale puhkama pärast heinaaega ning enne viljalõikust ning sügistöid. Lisaks tõuloomanäitustele, kus tutvustatakse Eestis kasvatatavaid veise- ja lambatõuge, tehnikanäitusele ja kultuuriprogrammile välilaval, toimuvad esimest korda meistrivõistlused rannamaadluses. Eesti tippmaadlejad on küll olümpiamängudel, kuid tugevaid tegijaid on tulemas ja võistlused pakuvad põnevust nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele,” ütles Must.

Talupäevade kõrval pole Eestis ühtegi teist nii pika traditsiooniga maarahvale mõeldud üritust. Musta sõnul on talupäevad muutunud koos ühiskonnaga. Kui algul oli rõhk nõuandeteenistusel, kümmekond aastat hiljem püüti talupidajatele anda selgitust, mis hakkab toimuma Euroopa Liidus olles, siis nüüd on oluline see kindlustunne, mis on saavutatud aastakümnetega. Talupidaja on toonud talupäevadele oma toidu, näidanud linnainimesele, kuidas seda toitu kasvatatakse ja mida üldse maal tehakse.

Konkurss „Parim talutoit 2016”
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab sel aastal esmakordselt parima talutoidu valimiseks konkursi, kus parimad tooted valitakse seitsmes erinevas kategoorias.
  • Parima talutoidu valimine on osa talupidajate keskliidu mitmeaastasest märgikampaaniast „Ehtne talutoit”, mille eesmärgiks on teadvustada ja tunnustada talutoodete kasulikkust ja mitmekesisust.
  • Konkursi eesmärk on innustada talunikke tegelema tootearendusega, tõstes seeläbi toodete kvaliteeti ja konkurentsivõimet nii Eesti turul kui ka väljaspool.
  • Konkurss peaks suurendama eestimaiste talutoodete tuntust ning innustama inimesi talutoitu eelistama, aidates kaasa tasakaalustatud ja tervislike toitumisharjumuste kujunemisele.
  • „Parim Talutoit 2016” selgitatakse välja seitsmes kategoorias, milles valitakse parim piima-, pagari-, liha-, sõre- ja tervisetoode, keedis ning jook.
  • Kümneliikmelisse hindamiskomisjoni kuuluvad toitumisteadlased, Eesti Peakokkade Ühenduse esindaja, toitlustamisega tegelevate õppeasutuste pedagoogid, ajakirjanikud, kokad ning toidublogijad.
  • Konkursil osaleb 77 toodet, iga tootja võis välja panna kuni viis toodet.
  • Võitjad kuulutatakse välja 30. juulil Jänedal toimuvate XXV Eesti Talupäevade raames.
Allikas: Kaul Nurm