Jüriöö Kassinurmes: "Meie omad ei oska veel ilusasti surra..."
Samal ajal vaidlevad Kassinurme linnuse lähistel kaks sõnakat meest, kas surnud peaksid enne manalasse minemist tule juurest läbi käima või mitte.
Jääb nii, et kes tahab, see käib. Manalasse nad peavad minema, ses suhtes mingit varianti ei ole. Hea on see, et kes seal manaliste valve all on raamatusse kirja pandud ja pool tundi ära istunud, võib jälle lahingusse naasta.
Natuke enne sakste ja maarahva vastasseisu algust on Jüriöö eestvedaja Mati Nuut andnud intervjuu tuhandete lemmikule Kristjan Kasearule ja seletanud, et peamiselt linnadest metsa vahele müdistama saabunud noortele annab muinasvõitlus hea laksu adrenaliini ja lisaks on ka paras füüsiline pingutus.
"Aga mõnel vennal tekib siin asfaldivaegus... teisel päeval algavad pisted..."
Mati Nuut tahaks, et noored oma peaga rohkem mõtleks. "Vaja on taastada rahvuslik eneseväärikus, et noorel tekiks filter. Siis ei võta enam kõike väljast valimatult vastu," seletab ta.
Vahepeal, kui linnuse poolt kostab lahingukära, möirgab ta kaasa: "Verd!!!" ja kurdab siis möödaminnes, et "ei oska meie omad veel ilusasti surra!"
"Kuidas see ilus surm siis oleks," pärib kõrvalseisev naine.
"Oh, niimoodi aeglaselt ja traagiliselt, ma olen seda "Braveheartis" näinud..."
Nali või tõsi? Või loll, kes küsib?
No surma ei taha ju keegi saada, igamees võitleb, mis kole, et kauem mängus püsida. Üldse lüüakse esimese paari tunniga maha kaks munka, Albertus ja Paulus, kes on enne usinalt hingesid pööranud.
Seda ei pane kahjuks keegi tähele. Saksad mõnitavad linnusest matse ja need alles trambivad end üles küttes võsa vahel ringi.
"Vaadake matsirahvas, Jeesus teeb imet," huilatakse linnusest ja näidatakse üle sõitva lennuki poole.
Matsirahvas ainult poriseb ja nõuab läbirääkimisi maksude alandamiseks.
"Aga papp pange lõkke kohale ja sulatage tast rasv välja!"
Matsirahval soovitatakse minna tagasi oma naeripõllule.
Üldiselt kuuldub kuluaaridest, et Jüriöö rollimängul Kassinurmes tahab enamik alati maarahvas olla. Sakste mängimine pole noorte meelest eriti trendikas.
"Aga eelmisel aastal mängisid eestlased sakslasi ja venelasid tahtsid kõik maarahvas olla," seletab üks pealtvaataja teisele.
Samal ajal kostab linnusest kõva naisehäält, kes nagu karjuks appi või siis võib ka olla, et laulab hoopis "alleaa" või midagi.
See peab olema ilmselt Kassinurme lääni- ja lossi isanda Kaspar von Wrangelli väljavalitu, Riiast pärit saksa soost Helene von Engelhart, kes saabus hiljuti linnusesse, et valmistuda siin pulmadeks.
Helene von Engelhart on kuuldavasti lossi kutsunud Väeküla maatarga Väesilma, et tutvust sobitada ja uurida rohkem kohaliku maausu kohta ja ilmselt käib see "alleaa" kuidagi sellega kokku.
Vaatama hiilida ei saa, sest kõrvalised isikud on saanud kõva käsu ennast jüriööliste jalust eemale hoida ning pealegi varitseb hämaruses tõsine oht mööda nurgataguseid kolades lihtlabaselt mõõgaga üle küüru saada. Pealegi nõuti päeval juba korraks nööri, kui üks fotograaf tormijooksjatele jalgu jäi.
Üks vene noormees näitab vahepeal lahkelt oma kiivrit.
"Ise tehtud, seitse kilo raske!"
Noormees räägib lahedasti eesti ja inglise keelt ja paneb pahaks küsimust, kas ta on kuskilt vene grupist.
"Meil on family, mõistad! Mitte eestlased ja venelased, igasuguseid käib!"
Poiss kamandatakse pealiku juurde ja järgmine kord kihutab ta mööda mõõka täristades ja hirmsat kisa tehes.
Vahepeal kostab eemalt madalat vilet. Võiks arvata, et see on Tartu poole minev rong Kassinurme lähedaselt raudteelt, kui Mati Nuut poleks enne seletanud, et muinaslinnuse juurde on ennast sisse seadnud raudsoomusline Lohe, kes niiviisi huilates nende maalt aeg-ajalt läbi sööstab.
Kui muinasrahvas aega saab, võetakse Lohe ette ja küll tema tund ka kord tuleb!
