Juuru valla unelm: 350 eluaseme kinnisvaraarendus toob inimesed maale
Juuru vald Raplamaal tahab tõestada, et ka pealinna kuldsest rõngast eemal asuv vald (Juurust Tallinna on 55 km) võib hakata elanike arvu kasvatama.
Kava on suursugune. Kümne aasta jooksul peaks praegu 1500 elanikuga vald saama uueks koduks 350 perele.
Plaan pole aga luua uut karbiküla, kuhu Tallinnast lihtsalt ööseks magama sõidetaks. Selle vältimiseks pakutakse võimalust arendatavas Atla külas või samas vallas asuvas Järlepas äri rajada ja uusasunikud tööle palgata.
Isegi hotell ja spaa
Uude Atla külla, mille lähim maja asub Juurust pool kilomeetrit eemal, peaks tulema peaaegu kõik eluks vajalik.
Ehk nagu ütleb reklaamlause arendaja Oxford Parki kodulehel internetis: “Sobiv taristu, kohalikud teenused, töökohad, transport, sündmused ja hobid, millele hiljem lisanduvad veel hotell, spaa ning arstiabikeskus.”
Muret, et uusjuurukate lapsed lasteaeda või kooli ei mahu, pole. Juuru gümnaasiumi, mille lõpuklassides on keskmiselt kümme õpilast, võib iseloomustada väljendiga “pooltühi”.
Ka pole karta, et uusrahvas autoga oma maja juurde ei pääse või tuba talvel külmaks jääb.
Vältimaks Eestis varem ette tulnud seisu nõuab vald, et esmalt valmiks tee uusasumist Juuru asulasse, seejärel elektri ja soojuse koostootmisjaam.
Selle jaama soojusega hakataks kütma ka valla hooneid ja koolimaja, edaspidi ehk ka Juuru korruselamuid.
Plaani Atlas 56 hektaril kinnisvara arendada on peetud 2006. aastast. Kinnisvaramulli plaksatus andis aega plaanid korralikult läbi mõelda, teha keskkonnamõjude hindamine jms.
“Teadsime, mida me lubame ja mida mitte,” väidab kinnisvaraalase haridusega vallavanem Margus Jaanson.
Ka kinnitab Jaanson, et rohkem kui 500 elanikuga Juuru asula võib viie aastaga kas või poole suuremaks kasvada, ilma et sellest elanikele muresid tekiks.
Pigem vaikseks on jäänud ka nende kohalike hääl, kes mitme aasta jooksul uusarendusele vastuseisu näitasid.
Küll on kära teinud arendajad. Tulevast asumit on nimetatud nii “Euroopa suurimaks jätkusuutliku arenduse projektiks” kui “uut laadi kontseptsiooniks Eestis”.
Labidas kavatsetakse mulda lüüa sügisel, maju hakkab müüma kinnisvarabüroo Uus Maa.
Kuidas äri minema hakkab, pole teada. Jah, vallas on küllalt puhast loodust ja minevikku – kas või Mahtra sõda –, aga küsitavusi on ehk rohkemgi.
Esiteks on paik Tallinnast, kus võiks asuda piisavalt ostujõulisi inimesi, üpris kaugel.
Teiseks on Tallinnale hulga lähemal mitmeid lõpuni arendamata asumeid.
Kolmandaks pole kindel, kas Juuru valda hakkab uusi ettevõtteid tekkima. Neljandaks pole uute eluasemete müük Rap-
la maakonnas väga popp.
Viiendaks võib ka Raplamaalt leida mitmeid tulevasi arendusi, näiteks Tallinnale lähemal paiknev Salutaguse, kus nagu Juuruski peibutatakse elanikke sõnaga “öko”, lisades siia aga veel “mahearenduse”. Selle ala suurus on koguni 243 hektarit.
Kuuendaks on katlamaja, uute teede ja kommunikatsioonide rajamine üksjagu kulukas.
Seitsmendaks võib juhtuda, et need, kes tähtsustavad sõna “öko”, ei taha elada mitte külg külje kõrval, vaid pugeda igaüks oma metsatukka või põlluveerde.
Aega vastupidist tõestada on aga küll. Ja valikud väga pole. Margus Jaanson tõdeb, et vallavanema kohus on valda arendada. Kui see kinnisvara abil õnneks ei lähe, tuleb kaaluda liitumist mõne naabriga.
Kaius tehakse teisiti
Juuru naaber Kaiu vald püüab tulevikku teisiti kindlustada.
“Põhiküsimus riigis on ikka elanike vananemine ja madal laste sündimus, mitte see, et üks vald saab teise valla või linna elanikud oma tulubaasi,” lausub vallavanem Ülle Kiviste.
Tõsi, ka Kaiu vald on teinud pisut suurema, 20 elumajaga detailplaneeringu algatamise otsuse. Praegu ollakse aga rõõmsad, et ehituslube võetakse nii renoveerimiseks kui ka uute majade ehitamiseks hajaasustusse.
Müügis on mõned korterid, suure suvilate hulga abil tahetakse inimesi valda kinnistada.
Uute majade ehitamisest või näiteks Juuruga ühinemisest enam panustab Kaiu vald Kiviste sõnul nn taristusse: lasteaed, muusika- ja kunstikool, rahvamajad, raamatukogud, hooldekodu, spordihoone, kunstmuruväljak, lasketiir, puhastusseadmed. Lisaks on end tervisevallaks nimetavas Kaius ka terviserada.
Juuru teine naabervald Kõue plaanib tänavu vastu võtta uue üldplaneeringu, millega luuakse mitmeid elamupiirkondi. Ka on Ardu ümbruses juba praegu mitu planeeringut, millega luuakse 16 elamukrunti.
Samas tõdeb vallavanem Ott Valdma, et nn tiheasustuspiirkondadesse (Ardu ja Habaja) inimesi juurde ei tule, seda vaatamata headele tingimustele: suhteliselt soodsa hinnaga korterid, lasteaia- ja koolikoht, perearstipunkt, pood, raamatukogu.
“Pigem tullakse hajaasustuspiirkondadesse,” kinnitab Valdma. “Selleks planeerime hakata kaardistama vanu mahajäetud talukohti.”
Juuru kolmanda naabri (tõsi, pealinna pool asuva) Kohila näide aga pigem julgustab elanike arvu kinnisvara arendamise abil kasvatama. Elanike arv on kümne aastaga kerkinud rohkem kui tuhande võrra ja jõudnud 7000ni.
Kohila abivallavanema Argo Luige sõnul võis aastate 2007–2009 juurdekasvust suur osa tulla just tänu mitmele uuele detailplaneeringule.
“Hästi täitusid Aespa–Vilivere kanti, samuti Kohila alevisse ja lähiümbrusse planeeritud elamualad,” lausus ta.
Mitmed välja ehitatud taristuga alad praegu siiski alles ootavad uusi elanikke.
