Kaevanduslubade regulatsioon lihtsustub
„Kaevandaja peab tunnetama pidevat vastutust keskkonna ees,“ kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants.
Muudatuste tulemusel muutub keskkonnalubade andmine selgemaks ja korrastatumaks. Kaevandamislubasid hakkab edaspidi menetlema ainult keskkonnaamet, lihtsustub ka maavara andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris ning enamike maavarade (v.a fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi) keskkonnaregistri kande tegemise otsustab edaspidi keskkonnaministeeriumi asemel maa amet.
Kogu lubade menetluse keskkonnaametisse viimisel loobutakse maardlate jaotamisest üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa.
Maavara kaevandamise loa taotleja suunamiseks kaevandamist paremini läbi mõtlema peab taotlus edaspidi sisaldama ka kaevandamisega rikutava maa korrastamist ning põlevkivi, fosforiidi ja metallitoorme üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ja kaevandamise loa taotluse korral sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi.
Turba efektiivsemaks kasutamiseks nimetatakse turbaalad, kus kaevandamine on nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt aktsepteeritav. Looduslike turbaalade edasise kuivendamise vältimiseks tuleb eelistada turba kaevandamise jätkamist juba kuivendusest rikutud aladel. Samuti on eelnõu koostamise raames üle vaadatud kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri, et võtta kasutusele kõik hüljatud turbaalad, mis kahjustavad maastike, mõjutavad negatiivselt ümbruskonna veerežiimi ning vähendavad elustiku mitmekesisust.
Tiigi rajamise sildi all kaevandamisega tegelevate isikute ebaeetilise käitumise ohjeldamiseks antakse Keskkonnaametile õigus nõuda alati teavet selle kohta, mida ja kus kaevisega tehakse. Lisaks võib Keskkonnaamet edaspidi kaevise kasutamise lubamisest keelduda, kui on alust arvata, et tegelikult oli tegevuse eesmärk kaevandamine.
Uuendusena nähakse ette võimalust rajada riigile olulisi objekte ka maardlatele. Alternatiivse asukoha puudumisel võib edaspidi lubada maardlale püstitada ülekaaluka avaliku huviga ehitisi ning riigikaitseülesannete jaoks olulisi ehitisi, samuti tehnovõrke ja –rajatisi.
