Kaevandusvee settebasseinid siirduvad maa alla
Kalmer Sokman, kes tegeleb energeetikaettevõttes maavarade valdkonna keskkonnajuhtimisega, kinnitas Eesti Energia keskkonnaseminaril, et uus tehnoloogia, mis toetab senisest tõhusamat ja keskkonnahoidlikumat põlevkivi allmaakaevandamist, on settebasseinide rajamine ammendatud kamberblokkidesse.
Estonia kaevanduses, kus põlevkivi kaevandatakse juba 1970ndate aastate esimeset poolest ning kus seda pruuni kulda jagub veel 14 aastaks, tuleb praeguseni aastas eemaldada kokku 64 mln m³ vett (viimase kolme aasta keskmine). Umbes poole sellest moodustab nn vabapinnaline põhjavesi, mille peamine allikas on sademed. Kui settebassein on maa all, siis peab pumpama mitte rohkem kui 30 mln m³ aastas.
Ühe pumpla pumpade tootlikkus oli varem umbes 1000 m³ tunnis, uus tehnika võimaldab pumbata juba 2400 m³ tunnis.
Settebasseinis, mille maksimaalne maht on 1,1 mln m³, vesi puhastatakse ja juhitakse Jõuga peakraavi.
"Uuel tehnoloogial põhinevate maa-aluste settebasseinide maht on varasemast suurem, settimisaeg on tunduvalt pikem, maapealsetega võrreldes rikuvad need vähem keskkonda, heljumi tase on üksjagu väiksem, basseinist tuleb välja vesi heljumisisaldusega alla 4 mg/l," kirjeldab Sokmann uut tehnoloogiat.
"Teame juba praegu, et see töötab hästi, on maapealsetest kolm korda efektiivsem. Saastetasude maksmise näol saavutame aastas umbes 20 000 euro suuruse kokkuhoiu, samuti hoiame kokku elektrienergiat, sest valdavalt toimub pumpamine öisel ajal."
Ta lisas, et ka kohalikud vallad ei pea ka nüüd enam üksteisega tülitsema, kes saavad rohkem keskkonna ressursikasutuse raha.
"Kui kaevandus suletakse, siis basseini tekkinud sete ka sinna kambrisse jääb, selles pole midagi keskkonnale ohtlikku," kinnitab Kalmer Sokmann. "Bassein peab vastu järgmised 14 ja rohkemgi aastat, sest selle maht on väga suur."