Viimastel aastatel on tehtud investeeringuid harrastuspüügi õiguse kättesaadavuse lihtsustamiseks – kehtestatud mobiilimaksed, toetatud teabematerjalide levitamist, korraldatud kalapüügivõistlusi ning kalastuslaagreid, uuritud kalavarusid, taastatud harrastajatele oluliste kalaliikide kudemispaiku jms.

Hinnatõusu põhjendused

Keskkonnaministeeriumi väitel võeti 103protsendine hinnatõus ette harrastuskalanduse hüvanguks, eelkõige kalade asustamiseks looduslikesse veekogudesse.

“Kalastajad maksavad hüve eest kasutada kalavaru ning katavad kalavaru kaitseks ja taastamiseks ning harrastuskalapüügi arendamiseks tehtavad kulutused,” selgitas Postimehes keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome.

Kuigi paljud harrastuskalurid pommitavad ministeeriumi küsimustega, miks tasu tõsteti ning kuhu saadav lisaraha paigutatakse, siis Harjumaal Juminda külas elav ning juba aastaid nakkevõrguga kala püüdev Janek Teinlum püügiõiguse tasu tõusus midagi katastroofilist ei näe.

“Igasugune hobi on kallis, eriti merega seonduv. Mul on hea meel, et selline võimalus olemas on. Saan jätkata juba teab kui mitmendat põlve järjest “vergul” käimist. Loodan, et ka mu pojal on tulevikus see võimalus olemas,” vaatab Teinlum tänasest päevast kaugemale.

Siiski sooviks ta hinnatõusu kohta kuulda üksikasjalikumaid põhjendusi. “See, et hind on kaua muutumatuna püsinud ja teised hinnad seal kõrval kogu aeg tõusnud, ei ole eriti veenev. On jäänud mulje, et püügiõiguse hinda tõsteti pigem hinnatõstmise enda pärast, kui et selleks mingi asisem vajadus oleks olnud,” kahtleb Teinlum.

Nakkevõrguga püügiks väljastati 2011. aastal 4571 kalastuskaarti, tänavuse aprilli alguse seisuga on juba väljastatud 3581 kalastuskaarti. “Kui hind oleks liiga kallis, poleks need püügiload terves Eestis sisuliselt esimese poole tunniga välja jagatud,” on Janek Teinlumi arvates praegune hinnatõus veel talutav. Kui hind aga veelgi tõuseb, muutub see harrastus tema arvates paljude jaoks liiga kulukaks. Ühe võrguga merel käies mingit olulist saaki ju ei püüa.

Eesti kala Läti turul

Lisaks teeb kalastamishuvilistele muret see, et siinsetest veekogudest – peamiselt Peipsi järvest ja Pärnu lahest – harrastusliku õiguse alusel püütud kala jõuab hoopis lätlaste toidulauale.

Hoolimata sellest, et harrastuskalur püütud kala kohapeal müüa ei tohi, pole saagi riigist väljaveole piiranguid kehtestatud ning seda ka ei kontrollita.

Et uurida rahva arvamust, kas Eesti vetest püütud kalade välismaale toimetamist tuleks piirata või mitte, käivitas MTÜ Koos Kalale möödunud nädalal vastavasisulise veebiküsitluse.

Mittetulundusühingu liikmete arvates oleks lahenduseks kehtestada siinsete kalavarude kaitseks harrastuslikult püütud kogustele väljaveopiirang, näiteks 15 kg kalastaja kohta. Selline piirang kehtib näiteks
Norras.

Küsitlus kestab portaalis Kalale.ee 20. aprillini, loo kirjutamise ajaks oli oma arvamust avaldanud pea 2000 inimest, kellest 98 protsenti oli piirangu kehtestamise poolt.



KALAPÜÜGITASUD

Harrastuskaluritele

- Seaduslik alus – kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 21.11.2011 määrus nr 67 “Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu, püügivahendite piirarv harrastuslikul kalapüügil 2012. aastal”.

- Nakkevõrguga püügiõiguse tasu on kehtestatud kalendrikuu kohta ega sõltu püügipäevade arvust.

- Läänemerel on kuutasu 13 eurot ja väikesaari ümbritseval veealal püsiasustusega väikesaare püsielanikule 6.50 eurot.

- Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel ja Võrtsjärvel sõltuvalt piirkonnast 6.50 kuni 13 eurot.

Allikas: Riigi Teataja