Karmid talved muutsid suurkiskjate menüüd
“Tavaliselt murrab isailves aastas 60 kitse,” tõdeb Keskkonnateabe Keskuse ulukiseire osakonna spetsialist Raido Kont. Viimaste käredate talvedega kahanes Eestis aga metskitsede arvukus ning ilvesed vaatavad uue toidupoolise poole.
Jälgimisseadet kandvate ilveste käitumine näitab, et nende liikumine toiduotsingul on saanud laiemad mõõtmed ning toiduks murtakse kährikuid, rebaseid ja kopraid.
Tavalise toidu puudumine annab end siiski tunda ning ilvese arvukus on Eestis langenud. Jooksva aasta ulukiseire kohaselt elab praegu Eestis sadakond pesakonda. Kui lähiajal nii jääb, võimaldab see ka metskitsede arvukusel taastuda.
Murtakse üha rohkem
Kõigesööjast karu pole metskitse puudumisest end segada lasknud ning nende arv Eestis püsib. Hunte on metskitsede hukkumine takistanud kutsikaid üles kasvatamast ning pannud varasemast enam pöörama pilku lambakarjade poole.
Keskkonnaametini jõudnud teadete kohaselt on murtud lammaste hulk kasvanud hüppeliselt – kui 2009. aastal võtsid hundid saagiks 456 lammast, siis 2011. aastal 981, neist 160 Saaremaal. Tänavu on hundid jõudnud murda 562 lammast, neist 132 Saaremaal.
Keskkonnaameti bioloogi Tõnu Talvi sõnul ei pruugi see siiski tähendada, et murdmiste hulk on sedavõrd tõusnud, pigem inimesed on hakanud juhtumistest rohkem teada andma.
“Kuna kahjude hüvitamise kord võeti vastu 2008. aasta septembris, siis on inimeste teadlikkus sellest võimalusest iga aastaga kasvanud,” selgitas ta.
Lambad on tema hinnangul huntidele ka varasemast kergemaks saagiks – lambaid peetakse üha enam ning tihti pole hundil lammasteni jõudmiseks vaja palju vaeva näha. “Varem aeti lambad ööseks lautadesse või tugevamini kindlustatud aedikutesse, nüüd on nad tihti omapäi vaid traadiga ümbritsetud karjamaal ja see hunti ei pea,” märkis Talvi.
Hundikahjude vähendamiseks on tema sõnul mitmeid võimalusi nagu valvekoerte pidamine, karjuse palkamine või aedade tugevdamine. Talvi sõnul saab kahjustuste vältimiseks tehtud kulutustele küsida ka hüvitust 50% ulatuses, kuni 3200 eurot ühele isikule aasta kohta.
Tundlik teema
Tänavu on lisaks lammastele huntide saagiks läinud ka 24 vasikat, üks varss ja kaks kodukitse. Ida-Virumaalt Illuka vallast tuleb aga üha uusi teateid murtud koertest, mis on ajanud paanikasse kohalikud elanikud ning raevu jahimehed, kellele tundub, et nende muret ei võeta tõsiselt. Saarlased aga alustasid kevadel protestikampaaniat “Saaremaa hundivabaks!”.
“Hundikahjudest rääkides tuleb mõista, et tegu on emotsionaalse teemaga, muidugi on see kohutav pilt, kui peremees avastab karjamaalt vereloigus mahamurtud lambad,” tõdes Talvi. “Eestis on ligi 91 500 lammast ning huntide kraesse läheb neist 0,5–0,9 protsenti. 4,5 protsenti hukkub muudel põhjustel.”
