Karud surnud, järg huntide käes
Jahimeestel on käes aasta kõrgaeg. Karujaht just lõppes, aga juba võib lasta hunte.
Jahitakse nugiseid ja tuhkruid, rebaseid, kährikuid, minke. Lastakse kobrast, mäkra, ondatrat ja jänest. Jätkub jaht suursõralistele nagu põder, metskits, metssiga ja punahirv. Küttida võib ka koertega.
Kui mõne looma puhul tekib küsimus, miks tema hinge kallale minnakse, siis hundid tõestasid tänavu selgelt, et neid on Eestis liiga palju.
Üks lugu on järgmine. Igal hommikul, kui Jõgevamaa Tabivere valla Kärksi küla Suur-
Piiroja talu nooruke perenaine Siiri Suiste õue astub, et lapsed kooli viia, on tal peas üks mõte: kas võsavillemid ka sel ööl neil külas käisid?
Keset avaraid põlde asuvas talus on hundid viimasel ajal lausa igaöiseks külaliseks saanud. Lambad kaovad. Ning pererahvas hämaruse saabudes enam õue ei astu.
Koera talus enam pole. Aga siis, kui ta oli, värises niikuinii kuudis.
Poolte huntidega lõpp
“Rongad ei lenda, tähendab sel ööl ei ole nad käinud,” jutustas Suiste teisipäeval.
Ööl vastu kolmapäeva käisid hallivatimehed aga jälle. Kadus üks lammas nagu alati.
Ühtekokku on hundid sel suvel ja sügisel Suur-Piiroja talu sajapealisest karjast 20 lammast nahka pistnud. Hiljuti helistas tuttav jahimees Suistele: “Hundid tulevad, hoia oma lambad kinni!”
Nelja aasta eest murti Eestis 146 lammast, mullu juba 536, aga tänavu koguni 659. Kasvab ka murtud veiste arv: nelja aasta eest kaks, mullu juba 29.
Eestis elab veidi üle 200 hundi, mida on küll vähem kui tippaastal 2008. Rohkem kui pooli neist ootab algaval jahihooajal küti kuul. Seda Mandri-Eestis, Saare- ja Hiiumaal peetakse oma arvestust. Saaremaal surmatakse kolm, Hiiumaal kaks kriimsilma.
Jaht on jaotatud kahte ossa. “Kui esimesed jahid on ära käinud, siis tuleb ka info, kus on järelkasv ja kus nad pesitsevad,” räägib Keskkonnateabe Keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.
Vajadusel antakse laskmislubasid ka juurde.
Igal maakonnal on oma limiit, aluseks arvukuse muutus, asustustihedus ja kahjustuste sagedus ning ulatus.
Jõgevamaal lubatakse kaheksa võsavillemi laskmine, mitmes maakonnas on piirarv 12.
Karudega arved klaarid
Lõppenud on aga karujaht. Keskkonnaameti andmeil lasti limiidiga määratud 65 karust 57 ja üks loom leiti surnuna.
Jõgevamaal lasti neid tänavu rohkem kui kusagil mujal Eestis (13), Alutaguse ja Pärnumaa laaned kaasa arvatud.
Põltsamaa jahindusseltsi juhataja Margo Miljandi sõnul on seda ikka veel vähe. “Küttimismaht on väiksem kui karu juurdekasv,” lausub ta.
Põltsamaa jahiseltsi maad laiuvad 52 000 hektaril ja seal elab üle poolesaja mesikäpa.
“Vene ajal olid raipeaiad, sigalad viisid sinna surnud loomi. Nüüd pole neil metsas enam süüa ja nad hakkavad tulema üha enam majade ligi, koduloomi murdma. Inimesed peavad seda ettevaatlikumad olema,” hoiatab Miljand.
Väidetavalt elab Jõgevamaal iga seitsmes Eesti karu. Ametlikel andmetel oli Jõgevamaal neid 15 pesakonda. Lääne-Virumaal 12, Ida-Virus vaid üheksa.
Mida võiks lugeda tänavuse jahihooaja eripäraks?
“Siinkandis on tänavu väga palju karusid liikumas,” ütles Lääne-Virumaa jahimees Peeter Hussar. “See ei pruugi muidugi muud tähendadagi, kui et on soe sügis ja karud on võtnud pähe rohkem ringi uidata.”
Veel on Lääne-Virumaal kobrast “häbematult vähe”. Jahimehed on omavahel arutanud, et äkki on see seotud metskitse arvukuse olulise vähenemisega – kui kiskjatel pole kitse kusagilt võtta, otsivad nad teisi saakloomi nagu näiteks kobrast.
Ajujahi ajal ettevaatust!
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts tõi välja, et väga paljudes jahtkondades ei ole peetud jahti metskitsele.
“Otsuse tegid jahimehed ise. Kuna kitse arvukus on väga madal, on jahimeestel põhjust muretsemiseks,” märkis ta.
Veel on põrsaste osakaal metssigade küttimises väiksem kui eelmistel aastatel. Viimased talved olid sigadele rasked.
Mittejahimeestele soovitas Korts aga järgmist: “Kui märkate punaseid veste kandvaid jahimehi, tasub olla tähelepanelik. Kui lähikonnas peetakse ajujahti, võivad metsloomad liikuda ka päeva ajal hoopis aktiivsemalt kui tavaliselt.”
Sõralistest suurulukite soovituslikud küttimislimiidid tänavuseks jahihooajaks on 4735 põtra, 15 785 metssiga ja 950 punahirve.
Metskitse küttimiseks pole limiiti määratud.
Suurkiskjate (karu, hunt, ilves) limiidid on riik rangelt maakondade kaupa ette kirjutanud. Mandri-Eestis võib hunte lasta 110, ilveseid 100, karusid 65.
Eestis arvestatakse jahiaastat 1. märtsist 28. veebruarini.
Allikas: Eesti Jahimeeste Selts
