Kas elupuuhekk on tõesti mets? Maa-amet selgitab, kuidas õiglus jalule seada

 (16)
Lend õhupalliga
Foto: Andres Putting

Maa-amet korrastas eelmise aasta lõpus kõlvikute ehk maatükkide kaardiandmeid, mille tulemusel võib muutuda maamaks. Põletavamatele küsimustele vastab ruumiandmete osakonna juhataja Lea Pauts.

Mis maa-ameti kaartidel muutus, kui palju tuli juurde või vähenes eri kasutusotstarbega maad ja mida inimestel nüüd tasuks teha, kui nad tahavad oma maa osas selgust saada?

Statistika, millises ulatuses muutusid maatulundusmaa kõlvikud Eesti territooriumil: haritav maa - 3560 ha, looduslik rohumaa -59474 ha, metsamaa +61996 ha, õuemaa +13234 ha, muu maa –7652 ha.

Maaomanikud on oodatud tutvuma oma maa andmetega maa-ameti geoportaalis. Täpsemad juhised maaomanikule on SIIN.

Vald küsib maamaksu maa-ameti kaartide alusel ja ütles, et nemad ei saa midagi muuta. Mida teha?

Kui kaardiandmetes, mis on maamaksu arvutamise aluseks, on leitud viga, parandab maa-amet andmed, teatab andmete parandamisest kohalikku omavalitsust. Seejärel saab kohalik omavalitsus muuta maksuandmed e-maksuametis ning maksu- ja tolliamet väljastab uue makseteatise. Täpsemat infot saab eelmise küsimuse juures toodud lingilt.

Mõnel pool on varasema haritava maa asemel kasvanud võsa, aga see on ikka haritava maana kirjas?

Võsastunud haritav maa kaardistatakse metsana, kui puittaimede kõrgus ületab 10 meetrit ning puude võrade liituvus on üle 30%.

On ka teistpidiseid näiteid, et kraaviäärne võsa loetakse juba metsaks ja maksustatakse metsamaana.

Seotud lood:

Kraavide servadel kasvavad puittaimed kaardistatakse puittaimereana, seda katastrikõlvikutes metsaks ei loeta. Kui kraavil ja selle ümbruses kasvav puittaimestikuriba on laiem kui 16 m, võib selle kaardistuskriteeriumite kohaselt metsana kaardistada. Eelistame siiski puittaimeriba.

Kuulsin kurioosset juhtumit, kuidas elupuuhekk oli metsaks märgitud.

Hekk asub tavaliselt elamumaal, kus kõlvikute kaardistamine on tähtis vaid situatsiooni kirjeldamiseks. Pöörame tähelepanu, et elamumaal kõlvikud maamaksu ei mõjuta, kõlvikud mõjutavad maamaksu vaid maatulundusmaal.

Viidatud heki näide sai meie teadmise kohaselt alguse kommentaariumist. Meile ei ole laekunud sellist teadet. Kui selline viga on, see parandatakse. Seni on üle Eesti ette tulnud vaid üks olukord, kus metsaga vahetult piirnev hekk oli kaardistatud metsa koosseisu ja see parandati.

Foto: Ilmar Saabas

Varem oli looduslik rohumaa ja haritav maa eraldi ja seal on maamaksu vahe üle nelja korra. Nüüd on maa-ameti kaartidel märgitud kogu maa haritavaks maaks, miks?

Looduslik rohumaa on endiselt alles. Võib olla nii, et konkreetsel maatükil on katastriüksuse plaanil näidatud rohumaa kaardiandmetes haritava maana. Kõlviku määras enne 1. jaanuari 2019 reeglina maamõõtja. Vaid kaardi- ja plaanimaterjali alusel koostatud katastriüksustel määrati kõlvikud kaardiandmete alusel. Alates 1. jaanuarist 2019 määratakse kõikide üksuste kõlvikud kaardiandmete alusel. Maamõõtja ja kaardistaja on küll lähtunud kõlvikute määramisel samast definitsioonist, kuid kaardistajal on kasutada rohkem materjale kui maamõõtjal, kes määras kõlvikud peamiselt väljas vaatluse teel.

Haritava maa puhul lähtume kaardistamisel nii mullakaardist kui ka ajaloolise järjepidevuse põhimõttest – haritav maa on haritav maa ka siis, kui seda hetkel põlluna ei kasutada, kui selle kasutuselevõtt on võimalik lihtsate agrotehniliste võtetega. Põllumaa pikaajalisel mittekasutamisel metsastub. Pikalt harimata aga veel kinnikasvamata põld tundub rohumaana, aga maa väärtust arvestades on nad erinevad.

Rohumaal, erinevalt pikalt harimata põllumaast, ei ole võimalik intensiivse põllumajandusega tegeleda kas selle väheviljakuse, õhukese huumuskihi või liigniiskuse tõttu. Samuti määrame rohumaaks neid ajaloolisi põlde, mille harimine selle kuju või asukoha (eraldiasuv väike endine põllumaa, asub suure kaldega nõlval) tõttu ei ole kaasaegse tehnoloogiaga kasumlik.

Põllumeeste kasutuses on palju looduslikku rohumaad ja PRIA-s on selle kohta täpsed andmed olemas. Kas maa-amet on ses osas PRIA-ga suhelnud?

Maa-amet kasutab PRIA põllumassiivide andmeid kaardiandmete toomisel. Soovime siinkohal juhtida maaomanike tähelepanu asjaolule, et PRIA andmetes kasutatakse mõistet püsirohumaa. Püsirohumaad käsitletakse kaardiandmetes ja seega ka katastriandmetes haritava maana. Vaid kehvas seisus püsirohumaad on kaardi- ja katastriandmete mõistes rohumaad. Selline mõistete lahknevus võib tekitada segadust. PRIA toetusega puisniidud on käsitletavad rohumaana, mitte metsana, kui esineb vigu, siis parandame need kaardiandmed.

Kas maa-amet teeb koostööd nii PRIA kui ka põllumajandusametiga või ei ühildu erinevate registrite andmed, nii et igal ametil on oma kaardimaterjal ja erinevad andmed?

Mis puudutab ühiste andmete kasutamist ja e-riiki, siis meie eesmärk ongi, et andmed oleks asutuste vahel paremini ristkasutatavad. Ristkasutatavuse parandamine on olnud üks põhjuseid, millest on ajendatud ka katastriandmete korrastamine.

Eesti topograafilise andmekogu (ETAK) andmete alusel on võimalik paljudel asutustel teha paremat järelevalvet, nt tihe aeropildistamine ja ehitiste kiire kaardistamine loovad võimaluse kiiresti leida ebaseaduslikud ehitised. Maa-amet saab selliseid võimalusi teistele riigiasutustele tutvustada, kuidas aga asutused oma tööd korraldavad, on nende otsustada.

Ruumiandmete seaduse kohaselt on ETAKi andmete kasutamine kohustuslik. Häid näiteid andmete ristkasutamisest on ka siin kontekstis. Maaparandussüsteemide infosüsteemis olevate eesvoolude (eesvool on sisuliselt kraav vms vooluveekogu, mida mööda liigvesi ära juhitakse) puhul võetakse kasutusele ETAKi vooluveekogude ruumikujud vältides nii andmete dubleerivat kogumist. Järelevalve tegemise osas ollakse Põllumajandusametiga koostööd veel parandamas.