Vastab vandeadvokaat IVO MAHHOV:

Pärimisregister on riiklik inforegister, kuhu kantakse pärimismenetlusega seotud andmed ja dokumendid. Siiamaani pidas pärimisregistrit Harju Maakohus. Arvestades, et pärimismenetluste läbiviimine ja pärimisregistrisse kannete tegemine on notarite ülesanne, peab alates käesolevast aastast pärimisregistrit Notarite Koda. Muudatuse eesmärk on registripidamise ja andmevahetuse operatiivsemaks muutmine. Näiteks saab andmeid registrist tellida nüüd ka notarite vahendusel, mis lihtsustab asjaajamist eelkõige väljaspool Tallinna elavatele klientidele.

Pärimisregistrisse saab kanda teabe koduse testamendi tegemise fakti kohta selleks, et pärandaja surma korral tema viimane tahe kaduma ei läheks ja pärimisregistri märke järgi teataks testamenti otsida. Kodust testamenti ennast pärimisregistrisse ei kanta.

Koduse testamendi ja selle muutmise või tühistamise kohta võib pärimisregistrit teavitada:

- testaator ehk pärandaja ise enda tehtud koduse testamendi kohta;

- isik, kes on määratud koduse testamendi hoidjaks;

- mõni muu isik, kes teab koduse testamendi olemasolust.

Kodusest testamendist saab teatada riigiportaali www.eesti.ee

e-teenustes (kodanikule – raha ja omand – kodusest testamendist teavitamine), kuid kande tegemiseks võib taotluse esitada ka notarile. Kodusest testamendist teavitamisel märgitakse järgmised andmed (pärimisseaduse § 176/2 lg 3):

- pärandaja ees- ja perekonnanimi;

- pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;

- pärandaja aadress;

- arvelevõetava dokumendi liik ning koostamise kuupäev ja aasta;

- testamendi asukoht;

- kande tegemist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood.

Kui kõiki nimetatud andmeid pole võimalik esitada, tehakse kanne nende andmete alusel, mis on olemas. Pärandaja eluajal andmeid registrist kellelegi välja ei anta.

Pärimisregistri teavitamine kodusest testamendist ei ole kohustuslik ja testamendi kehtivust registrikanne ei mõjuta. Kõik varem tehtud ja ka tulevikus tehtavad kodused testamendid kehtivad samuti nagu varem kuus kuud alates selle koostamisest, sõltumata sellest, kas need on registrisse kantud või ei ole.

Õige on küsija märkus, et koduse testamendi lühikese kehtivuse tõttu tuleks iga kuue kuu tagant teha uus kodune testament. See on aga ohtlik tee, mida ei soovita. Kui vananedes tervis halveneb, võib olukord mingil hetkel olla nii halb, et uut testamenti teha ei jõuagi. Või on seda lihtne vaidlustada. Kindlam on alati teha ka tähtajatult kehtiv testament notari juures. Kodune testament võib olla selle täienduseks.

Oma vara võib pärandada ka alaealistele lastele. Kuna alaealine on piiratud teovõimega, tuleb talle kuuluvat vara kuni lapse täisealiseks saamiseni valitseda tema seaduslikul esindajal, reeglina vanemal. Vanemal tuleb arvestada perekonnaseaduse sätetega, mis puudutavad lapsele kuuluva vara hooldamist (perekonnaseaduse § 127 jj).

Perekonnaseaduse § 131, § 187 ja § 188 loevad üles tehingud, mida vanemad kuritarvituste välistamiseks lapse nimel iseseisvalt, ilma kohtu nõusolekuta teha ei tohi. Muu hulgas ei ole ilma nõusolekuta lubatud müüa või anda kasutusse lapsele kuuluvat kinnisasja, loobuda pärandist (v.a juhul, kui lapse pärimisõigus on tekkinud vanema loobumise tagajärjel), annakust või sundosast, sõlmida pärandvara jagamise lepingut, võtta laenu, osta ja müüa väärtpabereid jm.

Testaator võib testamendis vanemate valitsemisõiguse ka välistada, samuti on võimalik anda juhiseid vara valitsemiseks (perekonnaseaduse § 128).