Kas loodus on ikka nii ohtlik kui arvatakse?

Eesti Loodusmuuseumis täna avatav näitus „Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus” tutvustab reaalseid ohte, millega võib Eesti looduses silmitsi sattuda ning kummutab levinud müüte.

“Näitus õpetab ära tundma ohuolukordi, annab käitumisjuhiseid ning julgustab inimesi loodusesse minema. Ükski liik ei ole ohtlik iseenesest – inimesele kuritahtlikuna näiv käitumine või mürgisus on tegelikult vahend ellujäämiseks,” rääkis Eesti Loodusmuuseumi botaanika osakonna juhataja ja näituse sisukuraator Loore Ehrlich.

Näitusel saab teada, kuidas käituda karuga kohtudes ning kus ja millal varitseb saaki puuk. Kõrvuti on valge kärbseseen ja metsšampinjon – välimuselt sarnased, kuid üks surmavalt mürgine ning teine söögiseen. Saab teada, millised on tõsiseid terviseprobleeme tekitavad salu-siumarja ja näsiniine marjad ning õppida vahet tegema mustika ja ussilaku marjal. Muuhulgas on näitusesaalis hiigelsuur kuivatatud Sosnovski karuputk.

Tegelike ohtude kõrval on inimeste (ala)teadvuses koha leidnud mitmed alusetud hirmud ja eksiarvamused. Nii kardetakse ämblikke ning arvatakse, et puuvõras passiv ilves plaanib rünnakut. Kuidas aga on lood tegelikult? Kas nahkhiir ja sääriksääsk ihkavad inimverd ning miks on mürk vajalik rästikule ja herilasele, kärbseseenele ja maikellukesele? Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele saab vastuse Loodusmuuseumi näituselt.

Näitus “Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus” on avatud 11. aprillist septembrikuuni.