Raieõigust on võimalik metsaomanikul üle anda, kuid silmas tuleb pidada metsaseaduses sätestatut. Metsaseaduse§ 37 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust. Samuti peab seda kontrollima vastuvõtja. Raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid on omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne, raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping ja keskkonnaameti raiet lubava märkega või metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreeritud metsateatis.

Metsaseaduse § 41 lg 14 kohaselt võib metsaomanik metsateatist esitamata või metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreerimata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas, ja see ei laiene ülejäänud raiete kohta. Küll aga tuleks järgida metsaseaduse § 28–33 sätestatut ehk eri raiete kohta sätestatud norme.

Mis puutub raietööde käigus teede korrastamisse, siis keskkonnaministri kehtestatud metsamajandamise eeskirja § 19 (RTL 2007, 16) kohaselt tuleb raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul, arvates metsateatise kehtivuse lõppemisest. Need küsimused tuleks reguleerida ka metsamaterjali võõrandamise lepingus. Samuti oleks soovitatav lepingus ette näha ka leppetrahv juhuks, kui raietööde teostaja ei korrasta metsa tähtaja jooksul.