Tingimuseks on see, et kohaliku omavalitsuse üksustel peab naaberriigiga olema ühine piir, riigid peavad kuuluma NATO-sse ja Euroopa Liitu, kasutama sama valuutat ning omama identset viisarežiimi.

Eelnõu näeb ette, et kreisi juhtorganiteks on volikogu ja valitsus, mis moodustatakse kreisi elanikkonna proportsionaalse esindatuse põhimõttel ning mille tegevus lähtub valdade ja linnade üldistest omavalitsuslikest põhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas.

Kreisil on oma alus-seadus, mille võtab vastu kreisi elanikkond referendumil ning mille on kinnitanud kreisi moodustavate riikide valitsused.

Asudes erinevate riikide territooriumil kehtib kreisis neid riike eraldav fiskaalpiir, mis ei laiene kreisi eelarve kuludele.

Kreisil on oma iseseisev eelarve ja tal on õigus kehtestada kohalikke makse tingimusel, et need ei kanna tollimaksude või nendega sarnaselt mõjuvate maksude iseloomu. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
2040. võiks esimene kreis valmis olla


Valga kreisi idee suurim eestvedaja on olnud endine Valga linnapea ja praegune vallavanem Margus Lepik.


Margus Lepik: „Valga valla prioriteediks on igasuguse taristu kaasajastamine ja kui utreerida, siis Valga vallast võiks saada aastaks 2040 eriadministartiivne üksus – Valga kreis.


Oleme seda ideed arutanud nii riigikogulase Igor Gräzini kui Valka linnapea Vents Armands Krauklisiga. Esimesed sammud kesklinnakontseptsiooni kujundamisel on tehtud ja vaatamata sellele, et piiriülene omavalitsuse ehk kreisi idee ei saanud Riigikogus [2016. aastal] kohe toetust, ei tähenda, et me mõtte ja arendustega edasi ei läheks.


Valga/Valka on sulandunud üheks nii keeleliselt, kultuuriliselt kui majanduslikult. Oleme mõlemad multikultuursed ja -keelsed linnad. Kõige suuremaks mureks ja väljakutseks saab olema riigiametnikele selgitustöö tegemine, et Valga vajab tuge ja pole ääremaa, vaid Riia eeslinn ja majandusgeograafiline võimalus. Lisaks tuleb riigiisasid veenda, et lõpuks hakataks ka Kagu-Eesti tegevuskava ellu viima.”