Miks siis lubatakse küttida 51 ja mitte 68 isendit?

Karu küttimismahu määramisel tuleb arvestada, et tegemist on Euroopas kaitsealuse liigiga ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Meil on lubatud küttida karu kahjustuste vältimise eesmärgil ning riigi kohustus on tagada, et arvukus säiliks soodsal tasemel. Karu arvukus tuleb suurkiskjate ohjamiskavast lähtuvalt tagada tasemel 60 sama-aastaste poegadega pesakonda.

Arvukuse ülemmäära seoses levikuala laienemise võimaluste olemasoluga kavas määratud ei ole, mistõttu reguleeritakse arvukust mahus, mis tagab selle stabiilsuse või kerge tõusutrendi. Suurkiskjate komisjoni hinnangul 68 isendi küttimine viiks arvukuse langustrendi.

Karu poolt tekitatud kahjud on võrreldes eelmiste aastatega küll tõusnud, kuid see on toimunud eelkõige Harjumaal. Sinna anti ka võrreldes varasemate aastatega rohkem lube. Samas sooviti näiteks Ida-Virumaal olulist muudatust võrreldes Keskkonnaagentuurii ettepanekuga (9 asemel 12), samas kui ühtegi kahjustust sellel aastal registreeritud ei ole. Seega ei olnud kõik jahindusnõukogu ettepanekud piisavalt argumenteeritud. Tuleb arvestada, et juba ka Keskkonnaagentuurii ettepanekus olid kahjustused arvesse võetud.

Kuna jahindusnõukogude ja Keskkonnaagentuurii ettepanekute vahel oli oluline erinevus, otsustas suurkiskjate komisjon, et karu teemal saadakse kokku ka septembri keskel, et üle vaadata olemasoleva aasta limiidi kasutus, et vajadusel teha Keskkonnaametile muudatusettepanekuid. Muudatuste aluseks saab olla vaid olukord, kus kahjustuspiirkondadest on karu kütitud, kuid kahjustused on jätkuvalt probleemiks.

Maakondade kaupa on karu limiidi pakkumine järgmine:

  • Harjumaa – 8;
  • Hiiumaa – 0
  • Ida-Virumaa – 9;
  • Jõgevamaa – 6;
  • Järvamaa – 5;
  • Läänemaa – 1;
  • Lääne-Virumaa – 7;
  • Pärnumaa – 4;
  • Raplamaa – 1;
  • Saaremaa – 0;
  • Tartumaa – 5;
  • Valgamaa – 0;
  • Viljandimaa – 3;
  • Võrumaa- 0;
Karujaht algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.