Keskkonnaministeerium kutsus keskkonnaorganisatsioonid uuesti metsaseaduse muudatusi arutama
„Kahetsusväärselt oleme täna olukorras, kus kevadel saavutatud kokkuleppest langetada viljakate boniteediklasside kuusikute raievanust ning vastukaaluks astuda selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks, on keskkonnaorganisatsioonid taganenud ning metsaseaduse muutmise ümber on tekkinud eksitav müra,“ selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Kuuse raievanust on plaanis alandada ainult majandatavate metsade viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikutes, mis moodustavad metsaregistri andmetel Eesti metsadest alla 6%. Täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Hetkel peavad raiutavad kuusikud olema minimaalselt 80 aastat vanad, eelnõu kohaselt saaks raiet lubavaks vanuseks olema Ia boniteediklassis 60 aastat ning I boniteediklassis 70 aastat.
„Oluline on märkida, et üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel. Täiendav võimalus raieks tekib metsaregistri andmetel ligi 4200 hektaril ehk vähem kui 0,2% Eesti metsadest,“ täiendas Lamp.
18. mail toimunud metsandusnõukogu kohtumisel ja sellele järgnenud väiksema ringi kohtumistel keskkonnaorganisatsioonidega jõuti kokkuleppele, mis vormistati ka kohtumise protokollis, et I ja Ia boniteedi kuusikute raievanuse langetamine seotakse laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmise protsessiga, mille keskkonnaministeerium kirjeldab metsaseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas.
„Sellest on ministeerium ka kinni pidanud. Septembris huvigruppidele saadetud seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud konkreetsed tegevused vajakute katmiseks ning lisaks on alates suvest paralleelselt vajakuid ka reaalselt kaetud,“ kinnitas asekantsler.
Kui suve hakul oli veel puudujääke loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides, siis tänaseks on kaetud kõik range kaitse puudujäägid loo- ja soovikumetsa osas ning laane- ja salumetsa tüüpides on vajakud vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra.
„Seega oleme enne majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikute raievanuse langetamist juba praeguseks katnud range kaitse puudujääke laane- ja salumetsades hektariliselt rohkem kui juurde tekkiv raievõimalus. Lisaks on analüüsitud muid meetmeid vajakute vähendamiseks ning vajalikuks võib osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel,“ lisas Lamp.
Kohtumine keskkonnaorganisatsioonidega on planeeritud järgmisesse nädalasse ning sinna on kutse saanud Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esindav Eesti Ornitoloogiaühing, kellel on palutud kaasata kõik teemast huvitatud EKO liikmed.
KOMMENTAAR
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond
Paraku ei ole ministeerium kokkuleppest kinni pidanud. Septembris saadetud eelnõu seletuskirjas on kokkuleppe kohta vaid kaks ebamäärast lauset, mis ütlevad, et "Keskkonnaametis on juba alustatud analüüsimist" ning "võimaluse korral vähendatakse nimetatud vajakuid". Ka siinses artiklis loetletakse vaid planeeritavaid tegevusi ja antud suuniseid.
Selleks, et kõik metsatüübid ja elustik oleks kaitstud on ministeerium loonud range kaitse töörühma, ent tegelikkuses on viimase kolme aasta jooksul selle kokku kutsunud vaid ühel korral. (http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-2011-2020/range-kaitse-tooruhm)
Lähemalt saab lugeda SIIT.
Toimetuselt: Lisatud SA Eestimaa Looduse Fondi kommentaar 2.12. 2016 kl. 13.40
