Lõpusirgel oleva metsaseaduse muudatusega langeks viljakates kasvukohtades kuusikute lageraieks lubatav vanus 80-lt aastalt 60-le. Kuigi keskkonnaühendused ja keskkonnaministeerium leppisid kevadel kokku, et sellise muutusega peab kaasnema kompensatsioon elurikkuse kaitseks, pole ministeerium kokkulepet täitnud.

“Me ei saa kuidagi nõustuda suhtumisega, et elurikkuse kaitseks kokku lepitu elluviimisega võib venitada aastaid, aga raievanuse langetamine on sedavõrd pakiline, et tuleb kiiremas korras seadustada,“ rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. “Eesti metsapoliitikas võetud suund tervikuna on murettekitav,” lisas Tüür.

Viimasel kümnendil tehtud metsapoliitika otsused ei sea esikohale enam mitte metsa säästvat majandamist, vaid metsa kui ressursi kasutamise ning metsa majandamise hõlpsuse analüüs.

Keskkonnaühendused märgivad, et säästva metsanduse põhimõtteist lähtuv tasakaalustatud metsanduspoliitika on oma olemuselt kokkulepe eri osapoolte ja huvide vahel. Paraku aga puudub poliitika kujundajal ehk keskkonnaministeeriumil tahe osapoolte sisuliseks ja järjepidevaks kaasamiseks.

Keskkonnaministeeriumi algatatud metsaseaduse muudatus plaanitakse esitada valitsusele kinnitamiseks ja Riigikogusse saatmiseks 2017. aasta alguses.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonna-foorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing „Sorex“, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp:
Metsaseaduse uuendamise puhul on nii sel korral kui ka varasematel kordadel alates väljatöötamiskavatsuse etapist, kus rääkisime kavandatavate muudatuste eesmärgist, huvigruppidega tehtud sisulist koostööd ning kaastatud on olnud nii keskkonnaorganisatsioonid kui metsaomanike esindusorganisatsioonid. 18. mail toimunud metsandusnõukogu kohtumisel ja sellele järgnenud väiksema ringi kohtumistel keskkonnaorganisatsioonidega jõuti ühisele arusaamisele, et kõik metsaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses väljatoodud probleemid vajavad lahendamist seaduse tasandil. Kõige teravamalt avalikkuse tähelepanu pälvinud kuusikute raievanuste teemas tõdesid huvigrupid, et viljakates kasvukohatüüpides on väärtusliku puidu saamiseks kuusikute raievanuse langetamine vajalik ja majanduslikult põhjendatud, kuid raievanuste vähendamisega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism elurikkuse heaks.


Kuuse raievanust alandatakse ainult majandatavate metsade viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikutes, mis moodustavad metsaregistri andmetel Eesti metsadest alla 6 protsendi. Raievanuseid alandatakse, et raie lubamise alused oleksid kõigile üheselt mõistetavad. Täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Hetkel peavad raiutavad kuusikud olema minimaalselt 80 aastat vanad, eelnõu kohaselt saaks raiet lubavaks vanuseks olema Ia boniteediklassis 60 aastat ning I boniteediklassis 70 aastat. Oluline on märkida, et üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel.


Täiendav võimalus raieks tekib metsaregistri andmetel ligi 4200 hektaril ehk vähem kui 0,2% Eesti metsadest. Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma, tal jääb alati õigus oma metsa kauem kasvatada.


Kuusikute raievanuse langetamise kompensatsioonimehhanismi kokkulepe vormistati keskkonnaühendustega toimunud kohtumise protokollis, kuhu sai kirja, et I ja Ia boniteedi kuusikute raievanuse langetamine seotakse laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmise protsessiga, mille Keskkonnaministeerium kirjeldab metsaseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas.


Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud, septembris huvigruppidele saadetud seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud konkreetsed tegevused vajakute katmiseks ning lisaks on alates suvest paralleelselt vajakuid ka reaalselt kaetud. Kui suve hakul oli veel puudujääke loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides, siis tänaseks on kaetud kõik range kaitse puudujäägid loo- ja soovikumetsa osas ning laane- ja salumetsa tüüpides on vajakud vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra.


Täiendavalt varasemale on nüüdseks keelatud raied hoiualade Natura metsaelupaikades. Salu- ja laanemetsade vajakute katmise võimaluste analüüsi tulemusel on olemasolevate kaitsealade riigimetsa maadel välja valitud vastavate metsatüüpide kompaktsed alad, mida on võimalik erinevate meetmete abil majandamisest välja arvata. Salumetsade vajakute katmiseks võib vajalikuks osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel. Lisaks inventeerib RMK viljakates metsatüüpides täiendavaid vääriselupaiku ka majandusmetsades.


Juba alates 1997 aastast kinnitas Riigikogu Eesti metsapoliitika ning kogu ülejäänud areng metsanduses on toimunud kõiki huvigruppe aktiivselt kaasates ning Riigikogu kinnitatud suuniste alusel. Metsa kasvatamise ja majandamise kõrval on algusest peale peetud oluliseks ka metsade kaitset. Tänaseks saame öelda, et kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on eesti metsadest range kaitse all veidi üle 10% ja seal ei toimu mitte mingit metsade majandamist. Rangelt kaitstavate metsade kogupindala osas on saavutatud metsanduse ja looduskaitse arengukavades püstitatud eesmärk.