Kevad ligi – sularahaautomaadid juba sulavad!
Virtsus käibsuperpanga-buss
Kuigi Virtsu sularahaautomaat pannakse majanduslikel kaalutlustel kinni, ei jää külarahvas sularahast ilma – kaks korda kuus hakkab Virtsust läbi sõitma pangabuss, kust saab välja võtta sularaha ning teha muid pangatoiminguid.
Bussi juhib sarmikas teller, kelle ülesanded on siiski mõnevõrra laiemad kui lihtsalt raha andmine ja võtmine.
Et Virtsu kool on väike, ei tasu selle ülalpidamine end enam ära. Seetõttu hakkab pangabuss täitma ka koolibussi ülesandeid.
Kaks korda kuus võetakse Virtsu lapsed bussi peale ning õpetatakse neile rahalugemist ja korstnassekirjutamist, erilist tähelepanu pööratakse geograafiale, et õpilased oskaksid tulevikus vältida vigu, mis nende vanemad elukohavalikul teinud on.
Kuna perearstil pole Virtsus enam mõtet, on pangabussis ka hubane ambulatoorium, lisaks hammaste eemaldamisele ning lihtsamatele operatsioonidele saab pangabussis kaks korda kuus ka sünnitusabi. Pisipere planeerimisel tasub noorpaaridel seetõttu arvestada pangabussi graafikuga.
Ka poodide tegutsemine Virtsus ei tasu end enam ära. Ometi ei jää elanikud ilma igapäevasest leivast – kaks korda kuus Virtsut külastavast pangabussist on võimalik osta nii krõpsu kui ka karastusjooke.
Kuna analüütikute arvates on elu Virtsus täiesti mõttetu, pole seal ka millestki kirju kirjutada. Kui aga virtsukatel pärast postkontori sulgemist siiski midagi südamel pakitseb, võib pangabussi külastades kõik mured tellerile ära rääkida.
Päästekomando sulgemise pärast pole aga üldse mõtet muretseda, kui vaid hoonete ja rajatiste süütamisel bussigraafikuga arvestatakse.
Nõudlikumatele tarbijatele on välja töötatud soodne lisapakett, millega liitumisel on virtsulastel võimalik kaks korda kuus pangabussiga Tallinna sõita, et seal sularaha välja võtta, poes, koolis ja sünnitusmajas käia ning kahe nädala pärast koju tagasi sõita.
1. aprillist hakkab pangabuss käima ka Piirissaares, Mõisakülas, Missos, Räpinas, Paides, Rap-
las, Tartus ning Põltsamaal.
SERGEI KRAANA
superpangabussi sarmikas
teller-õpetaja-tuletõrjuja-juuksur-akušöör
Äkki paistab kole mul
välja mõni molekul!
TARMO VAARMET
- Koerakaagid panid nahka kaerakoogid.
- Näidati seatapjale kuuluvat pilti, mis kujutab piiluvat kulti.
- Ees kobe lips, kannul libe kops.
ANDRES ÜLVISTE
- Uusi raamatuid. “Pidu Katku Villu ajal”.
- Peatselt kolib rahandusministeerium Papiniitu.
- Plaanilised elektrikatkestused on nüüd paanilised.
JÜRI PAET
Talvel on puud tehtud puust.
JULES RENARD
RMK metsamajanduse turundusjuht ULVAR KAUBI: “Meie viimane oksjon oli ilmekas tõestus küttepuust kui eksklusiivsest tootest.”
Äripäev, 4. veebruar 2008
VILDE VAADE
ANTON VILDE
Kuulsin, et Riigikogu saadikud tahavad endale abisid, sest tööd on nii palju ja üksi enam ei jaksa. Eks need kuueminutised istungid, istungitevabad nädalad ning suve- ja talvepuhkus, mis pikem kui koolilastel, on kurnavad tõesti.
Minu meelest tõestavad saadikud selle sammuga veenvalt, et nad ei saa enam iseseisvalt hakkama, on sisuliselt töövõimetud ning neil on igapäevaseks toimetulekuks vaja isiklikku hooldajat.
Ja nüüd pommuudis: Kesk-erakonna aukohus asus menetlema tihastele peki andmise juhtumit. Esimene salaja peetud istung oli konstruktiivne, otsus tehakse tuleva aasta märtsiks. Varem ei jõua, sest menetlusi on palju.
Keskparteil ikka ei vea. Viimasel ajal on nendega nii palju jamasid, et vägisi tekib kahtlus – asi ei ole õige. Nagu e-kirjade virutamisest ja mõjuvõimuga kauplemisest veel vähe oleks, kukkus esimene mees jala kipsi.
Õigemini nägi see välja nõnda: ta läks tihastele pekki panema, komistas ja ärkas – kips. Minu teada juhtus see Tallinna libedal tänaval ning süüdi on kallutatud struktuurid, kes muudkui parteid kiusavad.
Leian, et see on liig mis liig. Uurimisorganid on ületanud igasugused piirid. See on inetu, et inimene meelitatakse linnukestele pekki panema kohas, kus struktuurid on enne puualuse libedaks teinud, et inimene kukuks ja saaks kipsi peale.
Ühe versiooni järgi võib selle taga olla ka soov läbi viia muudatusi partei ladvikus, aga seda analüütikud ei usu. Pigem usutakse, et kipsi sisse pandi midagi. Kas lutikatõrje on ikka tehtud? Kindel on, et briljantjalaga tegu ei ole.
Viimaste andmete järgi käib tihe rebimine külmarekordite pärast. Juba loobitakse üksteisele kaikaid kodaratesse, kandidaadid on kurjust täis ning juba leitakse põhjusi, miks üks või teine külmarekord on ebakõlblik.
Varsti hakatakse iga päev kedagi välja hääletama ning nii saamegi endale uue tõsielusarja “Eesti otsib külmarekordit!”.
Homme otsustab Sotsiaal-demokraatlik Vene Suurerakond, mis keeles nad asju ajama hakkavad. Uue juhi saanud IRL pooldub nüüd aga lõplikult kaheks erakonnaks, nagu nende nimigi ütleb: Isamaa ja Res Publica Liit.
Kord lumemees aknale kolkis kui tont:
“Kas tuppa saab tunniks ... või pooleks?
Mul õues üks porgand läks kõvaks kui kont
ja pelgan, et murdub veel pooleks.”
A. ITSKOK
Loen neid mitut kanti ennustusi ja meelde tuleb ühe Viljandi kunagise veskiomaniku Hansu isikupärane ennustusmeetod.
Tema seapõrna ei kasutanud, vaid ennustas kuke käitumise pealt.
Suvel: “Kui kukk läeb lauldes õrrele, siis tuleb kuiv ehk vihmane. Või jäeb ka endist viisi.”
Ja talvel: “... siis tuleb soe ehk pakane. Või ikka endist viisi.”
Tema ennustused on seni hästi paika pidanud. Nii umbes 99,9protsendise tõenäosusega.
Tasuks ehk uuesti kasutusele võtta.
HEIDO OTS
