Kiideti heaks Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada Eestile ilmakahjude hüvitamiseks 1,3 miljonit eurot

 (15)
Põllud on vee all
Eelmise aasta sügis oli põllumeestele keeruline.Foto: Anni Õnneleid

17. jaanuaril toimus Brüsselis põllumajandusturgude ühise korralduse komitee istung, kus kiideti heaks Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada erakorralist toetust ilmakahjude osaliseks hüvitamiseks Eestile, Soomele, Lätile ja Leedule.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on vaja kiiresti langetada otsused riigi poolt võimaliku täiendava raha eraldamise ja toetuse jagamise protsessi kohta. „Oluline on, et põllumajandustootjad saaksid toetuse kätte kiiresti,“ ütles Kokk. Ta lisas, et kui riik leiab võimalusi täiendavaks riigipoolseks rahaliseks toetuseks, siis ei tohiks unustada ka keeruliste ilmastikutingimuste tõttu kahju kannatanud kaun- ja köögiviljade ning kartulikasvatusega tegelevaid põllumehi.

6. veebruaril tutvustatakse erakorralise toetuse rakendamise võimalusi põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu liikmetele. Maaelukomisjoni liige Igor Gräzin juhtis komisjoni istungil tähelepanu, et eraldatud toetusega kaasneb selle administreerimise suur kulu, mis on riigile täiendav väljaminek.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse toonitas, et tuleb arvesse võtta põllumeeste praegust keerulist majanduslikku olukorda ja tagada, et abi jõuaks nendeni kõige kiiremas korras. „Peame arvestama ka asjaoluga, et bürokraatlikud nõudmised ja taotluste esitamise reeglid ning kõrge administreerimise kulu ei saaks takistuseks sellel teel,“ märkis Kruuse.

Toetused hiljemalt septembris

Seotud lood:

Vahendite jagamisel on Euroopa Komisjon arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides 2017. aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483, Soomes 34 654 hektarit talivilja. Toetust on võimalik maksta külvamata jäänud talivilja hektari kohta, tingimusel, et see moodustab vähemalt 30% põllumajandustootja talivilja pinnast. Toetus tuleb kasusaajatele välja maksta 2018. aasta septembri lõpuks.

Lisaks tegid Balti riigid Euroopa Komisjonile seoses probleemidega talivilja külvamisel ettepaneku paindlikkuseks rohestamise kultuuride mitmekesistamise nõude täitmisel. Ka selles osas otsib Euroopa Komisjon hetkel riikidele sobivat lahendust. Eelnõu kujul esitleb Euroopa Komisjon ettepanekut esmakordselt sel nädalal toimuval otsetoetuste komitee istungil.

Maaeluministeeriumi teatel on Euroopa Komisjon vahendite jagamisel arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides sel aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Võrdlusena on toodud välja, et Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483, Soomes 34 654 hektarit talivilja. Toetust on võimalik maksta külvamata jäänud talivilja hektari kohta, tingimusel, et see moodustab vähemalt 30 protsenti põllumajandustootja talivilja pinnast. Toetus tuleb kasusaajatele välja maksta 2018. aasta septembri lõpuks.