Kiirtoit võidab suvepidudel kohalikku
Kui suvisel rahvaüritusel kõht tühjaks läheb, pakutakse hamba alla enamasti rasvast nõretavaid friikaid või kotletisaiu. Kuhu jääb kohalik tervislik toit?
“Mure on selles, et toidukultuur ei saa suurtel muusika- ja kultuuriüritustel tähelepanu,” räägib Tauno Laasik Peipsimaa Kogukonnaköögist.
“Viljandi Folk kuulutab, et pole õlleläbu, vaid kultuuriüritus, kuid toidu poolelt on seal kõige rämpsum rämps!”
Laasikul ajab hinge täis, et kohaliku toidu ja toidukultuuri asemel laiutavad folgil suurtel pannidel kärsatatud friikartulid ja sügavkülmast võetud ning üles soojendatud hamburgerid.
Miks eelistatakse kiirtoitu
Kuna folgi korraldajad teatasid enne tänavust üritust, et pööravad varasemast suuremat tähelepanu toidu tervislikkusele, saatis MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök taotluse sinna toitlustama minna.
Kohapeal selgus, et neid ootasid tossavate pannidega naabrid. Ning Laasiku pakutud suitsuvutist, praetud vutisüdametest, värskest hapukurgist, salatist ja keedetud värskest kartulist koosnevad viieeurosed portsud jäid naabrite vähem kui kaks eurot maksvatele hamburgeritele kordades alla.
“Rämpstoit ei maksa midagi, aga meil oli kõik ehe ja naturaalne ning tõime hinna nii alla kui võimalik,” räägib Laasik. Sellele vaatamata jäädi miinusesse, kuna koha eest tuli folgi korraldajatele välja käia 1200 eurot.
“Algul räägiti tervislikust toidust, kuid pärast selgus, et me maksime rohkem kui rämpstoidu pakkujad,” on Tauno Laasiku hing täis.
“Me ei ole mingi kasumit taotlev ettevõte, vaid kohalikku toitu ja toidukultuuri edendav mittetulundusühing.”
Tema sõnul on kiirtoidu pakkujad nõus kõrgemat kohamaksu maksma, kuna tooraine on odav ja iga portsu pealt teenitakse kasumit. Ja nii ongi nad vallutanud kõik suuremad üritused.
Teine küsimus on selles, miks eelistavad inimesed kiirtoitu tervislikkusele.
“Rämpskütust ju oma autodesse ei kallata, kuna remont läheks kalliks, aga ise süüakse ükskõik mida, peaasi et odav oleks. Enda remondi peale ei mõelda,” imestab kohaliku toidu eelistaja.
“Ma ei ole nördinud, et ei suutnud raha tagasi teenida, vaid korraldajate jutu peale, et tänavu on kohalik väärtustatud,” nendib Laasik, lisades, et Peipsimaa Kogukonnaköök oli kiirtoidu pakkujate vahel nagu valge vares.
Asi on toitumisharjumustes
Viljandi Folgi müügiplatside pealik Piret Aus ütleb, et publiku soovil eelistasid nad tänavu tõesti tervislikku, mahe- ja talutoitu.
Väiketootjate jaoks oli Kirsimäel eraldi piknikuala, kust soovijad said kohalikku toitu. Seal oli ka kohamaks madalam, kuna elektrit kulus toiduhooviga võrreldes tunduvalt vähem.
“Peipsimaa Kogukonnaköök oli tänavu esimest korda, ja kui ankeetide põhjal valikut tegime, siis ei osanud välja lugeda, et nad tahavad piknikualale,” ütleb Aus.
Kokku soovis toitlustust pakkuda 80 tegijat, alates suhkruvati tegijatest ja lõpetades Ungari kringlite valmistajatega, kuid kohti oli vaid 32 ning seetõttu tuli ankeetide põhjal valik teha.
“Me püüdleme tervisliku toidu poole, aga kusagil ei ole kirjas, et friikartuleid ei tule,” lisab müügiplatside pealik.
Uma Meki kaubamärgi all folgil oma toodangut pakkumas käinud Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla tunnistab, et piknikualal pakkusid väiksemad tegijad maitsvat suupoolist, alustades supist ja lõpetades praetud kukeseente ning Mulgi pudruga.
Sellele vaatamata oli sööjaid vähe ja müük kasin. “Kui sul on külm jäätee ja paar kohta edasi kokakoola, siis seda viimast osteti sada korda rohkem,” toob ta näite. “Asi on inimeste toitumisharjumustes.”
