Valdkondadest suunati kõige enam toetusraha veemajandusse. 2013. aastal otsustati rahastada keskkonnaprogrammist ja struktuurivahenditest kokku 114 veemajandusprojekti kogusummas 54,2 miljonit eurot. Mahult teine oli jäätmekäitluse valdkond, kust rahastati 103 projekti kogusummas 13,7 miljonit eurot. Suurim toetussumma jäätmekäitluse vallas - 4,7 miljonit eurot - läks Kohtla-Järve põlevkivitööstuse keskkonnanõuetele mittevastava prügila põlengu likvideerimiseks.

KIKi bilansimaht suurenes võrreldes eelneva aastaga 12,8% ning oli 2013. aasta lõpu seisuga 216,9 miljonit eurot. Sihtotstarbelise laenu portfell oli üle 109,9 miljoni euro.

KIKi tulu keskkonnakasutusest oli 2013. aastal 36,7 miljonit eurot võrreldes 35,8 miljoni euroga 2012. aastal. Keskkonnakasutusest laekunud vahenditest taotleti KIKilt toetust 1841 projektile kogusummas 103 miljonit eurot. Nõukogu otsusega toetati neist 832 projekti 37 miljoni euro ulatuses. 2013. aastal maksti keskkonnaprogrammist välja 47,5 miljonit eurot ehk 6,9 miljoni euro võrra rohkem kui 2012. aastal.

Välisabi vahendas KIK 2013. aastal koos kaasfinantseeringuga kokku 184 miljonit eurot. 2012. aastal oli see summa 197 miljonit eurot.

2013. aastal valmis ka KIKi järgmise nelja aasta arengukava, mis seab oluliseks prioriteediks toetuste efektiivsuse ja koostöö erinevate keskkonnavaldkonna organisatsioonide vahel. „See on mõju, tulemuslikkuse ja koostöö arengukava, milles eesmärgid ja prioriteedid on selgemalt sõnastatud. Tähtis on projektide tulemuslikkus ja see, et iga euro oleks kasutatud sihipäraselt ning annaks maksimaalse positiivse keskkonnamõju,“ ütles KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann.

Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.