Kiviaja küla „väravas“ avati aja kivi


Kiviaja küla „väravas“ avati aja kivi
Aja kivi avamine Sindi-LodjasFoto: Urmas Saard

Taasiseseisvumispäeval avati Pärnumaal Sindi-Lodja kiviaja küla „väravas“ aja kivi, mis peaks kõnelema inimese ajaga kohanemise visadusest.

Käesoleva aasta juuni esimestel päevadel valmis Paikuse Lions klubi liikmete ühise töö tulemusena alus, millele juulis paigaldati monument. Ligemale 10 tonni kaaluva Kikepera soorahnu külge on kinnitatud mustast graniidist lihvitud lõpmatuse märk, mis stiliseeritult kujutab ühtlasi DNA järjestust kodeerivat spiraali. Tänapäeva inimese ja selle eellase jõulisem kämmal kätlevad omavahel teineteist kujundi harude ristumiskohal. Kunstilise teostuse tegi Paikuse valla Seljametsa külas elav kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraiduri kätega oli abis Paul Uibopuu. Algse mõtte siduda monument kiviaja teemapargi ja inimarengu järjepidevusega nii Sindi-Lodjas kui ka geograafiliselt laiemas ulatuses andis Paikuse Lions klubi liige Guido Ratnik.

Monumendi avamise ajal kaunistasid ümbrust sinimustvalged lipud, samuti Paikuse valla ja lõvide klubi lipp. Esmalt laulis kohale tulnud väike seltskond Eesti hümni. Eeslauljaks oli Eliisabet Tiits, kes kivilt sinimustvalge lindi eemaldamise ajal laulis ka Rein Rannapi „Eesti muld ja Eesti süda“. Lindi eemaldasid kivilt Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Lions Paikuse president Marti Lasn, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Paikuse vallavanem Kuno Erkamann.

Ristirahva arusaamade kohaselt õnnistas EELK Eliisabeti koguduse diakon Jaanus Torrim stiliseeritud rändrahnu, mis seob üheks inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku.

Marti Lasn ütles, et seni on väiksemate kividega toimetades neid istepinkide alusteks paigaldatud, kuid Kikepera soorahnu paigaldamine kiviaja küla „väravasse“ oli Paikuse lõvide jaoks juba hoopis tõsisem väljakutse. Mõnesaja meetri kaugusel mälestusmärgist asub Pärnu jõe ääres üks Eesti vanimaid asustusalasid märkiv teemapark. Veel ütles Lasn, et Lionsi Pärnumaa kuberner Peeter Paisuots olevat kiitnud ja tunnustanud Paikuse mehi sõnadega: „Lähevad kasvõi läbi halli kivi!“

„Sümbolite kaudu tähistame seda, millega oleme hakkama saanud ja kuidas ajalugu on meid vorminud,“ selgitas Kuno Erkmann. „On ju väga sümboolne, et taasiseseisvumise päeval avame kivi, mille peal DNA riba on kõverdatud lõpmatuse märgiks. See näitab inimeste arengut, vastutuse võtmist ja otsustamist, sest iseenesest ei sünni mitte midagi. Seda kivi poleks samuti siin, kui polnuks nii vahvaid mehi.“

Kalev Kaljuste õnnitles taasiseseisvumispäeva puhul ja kinnitas, et praegu pole kerge mitte kellegil: ei ärimehel, põllumehel, riigimehel ega kohaliku omavalitsuse inimestel. Eelnevat arvestades pidas ta seda kiiduväärsemaks Paikuse meeste tahet püstitada inimkonna kestvust sümboliseeriva tähise paika, kus kunagi asus sõjaka naaberriigi ründerelva ülistav mälestusmärk.

Paikuse vallale esimese monumendi püstitamise mõte hakkas Kuno Erkmanni eestvedamisel idanema 2011. aasta märtsis ja sellest haarasid kinni toimekad Paikuse lõvid. Mõtte realiseerimise viimases järgus tegid mehed nädala päevad tõsist füüsilist tööd nii nagu nad seda varemgi korduvalt on ühiselt teinud. Klubipoolseks eelarveks kujunes ca 3200 eurot, millele vald lisas juurde veel 450 eurot.