Miks siis ikkagi nii? KKI selgitab, et esialgu analüüsiti puhastist tuleva vee proove ja saadeti välja ka just nende analüüsi tulemuse kohta käiv teade, sest nende vastu tunti huvi ja küsiti tulemusi. KKI märgib, et toonane teade ei pretendeerinud koondülevaate andmisele, kuidas tehakse üldist seiret, kes kustkohast proove võtab jne.

Mainitud proovitulemustest ja proovivõtukohast

"Võtsime proove puhastist tulevast heitveest, et näha, millise kontsentratsioonidega heitvesi konkreetsel hetkel, kui toru katkioleku fikseerisime, merre voolas," selgitab KKI pressiesindaja Leili Tuul. "Proovid näitasid, et see vastas loas ettenähtud nõuetele."

Seega lähtutakse eeldusest, et kui toru ühest otsast läheb sisse normidele vastav heitvesi, siis tuleb toruotsast (praegu lekkekohast) sama kontsentratsiooniga vesi. Torus selle kvaliteet ei muutu.

Heitvee vales kohas merre lekkimise keskkonnamõju hindamine on pikem protsess ja ühe prooviga sealt vajalikku tulemust ei saa, märgib Tuul.

Heitvee kulgemine puhastist merre

Väga lihtsalt kirjeldades toimub see järgmiselt. Ettevõtte tootmisega kaasnev reovesi juhitakse puhastisse (asub tootmisettevõtte kõrval maismaal), sellest väljub teatud näitudeni puhastatud heitvesi, heitvesi läheb maa-alust toru pidi mereni, meres juhitakse heitvesi kaldast umbes kahe kilomeetri kaugusele, kus sügavus on 10–12 m.

Praegu jõuab heitvesi merre toru lekkekohast, mis on ligi ühe kilomeetri kaugusel kaldast, kus sügavus on 5,5–5,7 meetrit.

Toru pikkus ja hajuvus, keskkonnaameti kommentaar

Keskkonnaamet lähtus loa andmisel 2002. aasta keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus ekspertide teostatud uuringute tulemustest, kus TTÜ Meresüsteemide Instituudi teadlased leidsid süvaanalüüsi ja mudeluuringute põhjal, et puhastatud heitvee väljalaske mõju on lokaalne ja mõjupiirkond jääb heitveelasu lähedusse.

Keskkonnaamet leidis toona, et heitveelask tuleb kavandada umbes 1,3 kilomeetri kaugusele kaldast ning kümne meetri sügavusele merre, kuna 10–15 m sügavusel on soodsamad tingimused puhastatud heitvee lahjendamiseks ja hajumiseks.

Seega oluline oli, et puhastatud heitveelask meres peab asuma vähemalt kümne meetri sügavusel. Heitveetorusiku detailsem tehniline lahendus määrati tehase projekteerimise käigus 2003. aastal. Projekti koostamisel otsustati, et süvamerelask peab asuma 2,4 kilomeetri kaugusel rannast, kus meresügavus on 11–12 m, mis tagab heitvee head hajumistingimused.

Keskkonnajärelevalve korraldus

Eestis on keskkonna korralduslik pool ja järelevalve teineteisest lahus. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet keskkonnaalaste seaduste, sh keskkonnalubade nõuete üle. Keskkonna korralduslike küsimustega, sh lubade ja kooskõlastuste andmine, tegeleb keskkonnaamet.

Nüüd on KKI alustanud Estonian Celli loa nõuete rikkumisega seoses väärteomenetlust, paralleelselt sellega on käimas haldusmenetlus, mille eesmärgiks on võimalikult kiiresti süvamerelasu torus esinevate lekete likvideerimine heitvee juhtimiseks kompleksloaga määratud asukohta.

Vaba käega visandatud joonis, millel ainult illustratiivne tähendus. Selline on lihtsustatult Estonian Celli heitvee merrejuhtimine. Täpseid proportsioone ja vahekaugusi see skeem ei näita.