„Teame, et eestlasi jääb vähemaks, kuid me ei mõtle strateegiliselt, mida see tähendab, kui aastaks 2100 on meid 800 000,” selgitas kogukondlike arutelude koordinaator Maris Jõgeva. „Kuidas me saaks oma elu nii korraldada, et neid trende natuke muuta või kohaneda. Ühtepidi me ei taha, et inimesed läheksid kogukondadest ära, teisalt kas oleme piisavalt avatud, et teisi vastu võtta? Kas oleme valmis looma paremaid tingimusi, et jääda?”

Oktoobris ja novembris on otsinud vastuseid kogukonnad üle terve Eesti, arutelusid on toimunud enam kui 20 ning nende tulemusena on juba kokku kogunenud poolsada lahendusideed. Selgunud on üllatavaid asju.

„Rändeteemaline diskussioon maandub palkadevahelisele ebavõrdsusele, mis sunnib inimesi kodukohast mujale rändama. Mitte pole hirm, et pagulased hakkavad Eestit üle võtma,” tõi Jõgeva näite. „Sündivuse puhul pole jutt sellest, et peaks olema rohkem toetusi, vaid paindlikum korraldus.” Paljuski taanduvad lahendused regionaalpoliitika olemasolule või selle puudumisele.

„Palju on neid inimesi, kes on mõelnud neile teemadele ja mõte on peas selgema kuju võtud, paari nädala jooksul on võimalik ideed veebi kirja panna,” ütles Maris Jõgeva. Tulevikuideid on oodatud esitama kõik, kes soovivad rahvastikuprotsesside mõju osas kaasa rääkida ja seda saab teha kuni 9. detsembrini SIIN kolmes teemakategoorias: sündimus, nutikas ränne ja tööhõive.

Ideekorje lõppeb 10. detsembriks, misjärel lahendusideed sünteesitakse ning need saavad ekspertidelt mõju osas tagasisidet. Jaanuaris-veebruaris korraldab algatusmeeskond teemaseminarid konkreetsemate ettepanekute täpsustamiseks, et veebruaris suunata need omakorda „Eesti 2035“ strateegiasse või vormida rahvaalgatuseks.

Kodanikualgatuslike arutelude sari tehakse teoks koostöös Avatud Eesti Fondi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Mainor AS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, EAS Work in Estonia programmi, TalTechi Teenusmajanduse Koja, Vabaühenduste Liidu, Eesti Koostöö Kogu, IOM, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga. Projekti “Teadlikkuse suurendamine Eesti inimvara seisust ja ühisloome võimalikest lahendustest” kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium.