Osaliselt kompenseerib vähest korjet asjaolu, et viimastel aastatel on lisandunud kutselisi mesinikke ja seega oluliselt suurenenud ka mesilasperede arv. Hea meeaasta puhul oleks see kaasa toonud Eesti turu küllastumise kodumaisest meest, aga kas sellest nüüd piisab, et Eesti turgu Eesti päritolu meega piisavalt täita, näitab aeg. Mida see tarbija jaoks tähendab?

Kuna tootjad said oma töö ja vahendite näol mesilasperesse tehtud investeeringult ca 30% vähem toodangut, kasvas paratamatult kodumaise mee omahind ja peaks järgnema kodumaise mee hinnatõus. Suure tõenäosusega Eesti mee hind lähinädalatel tõusebki. Samas ei saa hinnatõus olla väga suur, sest siis võivad tarbijad pöörduda importmee poole. Eesti on viimastel aastatel olnud pidevalt mett importiv riik.

Korraliku välismaist päritolu mee vastu, mis on ka sildistatud nii, et päritolumaa korrektselt ära näidatakse, ei saa midagi olla.

Kui aga Eesti mee hind importmeega võrreldes tõesti tõuseb ja tarbijad seda sellest hoolimata meelsasti ostavad, võib mõnel pakendajal tekkida kiusatus sildistada välismaist või hoopis tundmatut päritolu mesi või meesegu ümber Eesti meeks. Sellisel juhul on tegu tarbija eksitamise ning Eesti meetootjate huvide kahjustamisega.

Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ei saa täie kindlusega ühegi Eesti meepakendaja suhtes väita, et ta tegeleks mee ümbersildistamisega. Vastava sisuga jutte on aga liikunud juba aastaid.

Eesti ametkonnad mee ümbersildistamise probleemiga ei tegele, sest puudub piisav huvi. Seega peab EKMÜ ise sellega tegelema hakkama. Praegu käivad ühingu siseselt arutelud, mida ja mis ulatuses täpsemalt ette võtta. Ükskõik, mis vahendite või meetodite kasuks otsustatakse, alustab EKMÜ nende rakendamist nö. oma ridadest, et võiks jätkuvalt täie kindlusega väita – Eesti kutselised mesinikud tarbijate eksitamise ja ebaausate tootmisvõtetega ei tegele.

Arutluse all on ka Eesti mee registreerimine kaubamärgina ja sellele kaitstud geograafilise tähise taotlemine.