Kogu Eesti peab elama!


Kogu Eesti peab elama!
Liikumise Kodukant juhatuse liige Katrin Uudeküll ja Kalev Lõhmus Valgamaalt väitlemas külaliikumise teemadel. Külaliikumine seisab selle eest, et ka väikesed külad jääksid elama.

Liikumise Kodukant esindajad väitlesid regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga haldusreformi üle.

Viimase 12 aasta jooksul on Eesti Külaliikumine Kodukant olnud Eestis külaelu edendamise alustala.

Võrgustik koondab läbi 15 maakonnaühenduse üle 5000 aktiivse külaelaniku, et seista Eesti maaelu arengu eest.

Praegu tähendab see seismist oma õiguste eest, olgu selleks siis Euroopa tõukefondide õiglased jaotusmehhanismid või haldusterritoriaalsete piiride muutmise plaanidega seoses tekkinud probleemid.

Haldusreform kahjustab küla

Projekti "Kodukant õpib, võrgustik areneb" raames korraldatud väitlusel said külade esindajad 3. aprillil võimaluse väidelda regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga teemal "Külaseltside esindusfunktsioon suureneb pärast haldusreformi".

Toimunud väitlusringi ja arutelu põhjal on Liikumise Kodukant liikmed seisukohal, et haldusterritoriaalne reform praegusel kujul on taunitav.

Omavalitsuste arvu suurenemine kahjustab külade arengut. Suurenev ääremaastumine toob kaasa aktiivsema väljarände maalt linna, mistõttu kavandatava reformi seisukoht "rohkem inimesi, rohkem tegusid" saab hoopis tähenduse "ainult linnades tegutsetakse".

Reformijärgselt võib tekkida olukord, kus külaseltsid on sunnitud üle võtma riigi või kohaliku omavalitsuse funktsioone. Selleks et üle-eestiliselt kvaliteetseid nõuande- ja kogukonnateenuseid pakkuda, ei ole enamik külaseltse veel valmis.

Reform soosib suuremate ja tugevamate seltside tegemisi, kes suudavad pakkuda kogukonnale mitmesuguseid teenuseid (olgu selleks siis sotsiaalabi, meelelahutus või mis tahes nõuanne), samas kui väikesed ja alles arenemisjärgus seltsid jäävad hätta ning võivad tegevuse lõpetada.

Külaliikumine seisab selle eest, et ka väikesed külad ning nende seltsid jääksid elama.

Elu maal areneb loomulikus tempos, seda arengut ei tohiks katkestada ega lõhkuda. Inimesed külades mõtlevad arengut soodustavalt, endiselt loodetakse riigi toetust maaelu edendamiseks. Külaliikumine on vabatahtlik tegevus.

Teine külaelu mittesoosiv suundumus on praegu Euroopa tõukefondide toetuste süsteem maaelu arenguks, mis jääb aktiivsetele külainimestele raskesti kättesaadavaks. Mittetulundusühingutelt ei saa nõuda ressursside olemasolu, et kallis ehitustegevus ise läbi viia ning alles tagantjärele toetusraha saada.

Kas peab ennast ohverdama?

Külavanemad ja seltsiliikmed käituvad tihtipeale ennastohverdavalt, pantides projektide elluviimiseks kogu oma isikliku vara. Kauaks neil indu jätkub?

Kogu külaliikumise mõte ongi tegutseda ühiskondlikult oma piirkonna heaks. Selle tulemust on näha läbi Eesti sõites. Heakord, seltsimajad, ühistegevus saab teoks tänu ühistele pingutustele, riigi ja külaliikumise koostööle.

Nagu regionaalminister ütles, on seni, kuni kõik kogukonnaliikmed ühiseid jõupingutusi elu paremaks muutmise nimel teevad, lootus, et igas Eestimaa nurgas on võimalik elada, õppida ja töötada. Aga ka riik peab seda suundumust toetama.