Koidulad ja jakobsonid ei kao kuhugi

Eesti Panga muuseumis on kohe ajalooks saavad kroonid kenasti tallel nagu sõjaeelsedki rahatähed. Kes käibelt kaduvaid kroone lastelastelegi mälestuseks hoida tahab, saab neid muuseumist 31. märtsini kiletatuna osta.

Eesti Panga muuseum Tallinnas Estonia puiesteel on sagimist täis kui herilasepesa. Rahvas nõuab kiletatud kroone – tuttuusi rahatähti kiletaskutes.

“Käibimata paberrahad kile­taskutes on hetkel otsas, aga neid kiletatakse kogu aeg juurde, nii et saame neid müüa kuni järgmise aasta märtsi lõpuni,” selgitab muuseumi juhataja Carmen Greim.

Müüki lähevad nii meenemündid, kileümbrikusse pakitud paberraha, mis on turvakleepsuga kinnitatud, kui ka äsja vermitud luksuskomplekt hõbe- ja kuldrahadega.

Aga muuseumis on väljas ka Eesti riigi ajalugu – eri aastatel trükitud kroonid ja vermitud mündid eksponaatidena klaasi taga stendidel. Saalis tervitavad külastajaid elusuuruses vahakujud, enamik praegustel rahatähtedel kujutatud tegelased. Esiplaanil Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobson. Kaugemal seina ääres seisavad Paul Keres, Rudolf Tobias, Kristjan Raud ja Karl-Ernst von Baer.

Jahmatavalt elutruu on Eesti Panga kunagine president Jüri Jaakson, keda külastajad kippuvat aeg-ajalt kõnetama, enne kui eksitust taipavad.

Varahoidja Maie Uustalu selgitab, et kogudes on enamik Eesti Vabariigi loomise algusaegadest tänaseni käibel olnud rahasid – tsaarirublad, duumarublad, kerenskid, Soome margad.

Esimene oma raha Eestis oli mark, mis tuli riigikassatähtedena käibele 1919. aastast. Neid kujundas teiste seas ka Kristjan Raud. Motiivid olid rahvuslikud: põllumees hobusega kündmas, naised kartuleid võtmas, mehed noota tõmbamas.

Rahvale on Maie Uustalu sõnul alati südamesse läinud kauni naise sümbol rahatähel. Eesti riigi algusaegadel oli armastatuim rahatäht 100margane, kus Helsingi trükikoja kunstnik Theodor Björnström on kujutanud neiut ketramas. See sinistes toonides ketrav neiu on otsekui kaugeks eelkäijaks praegusele rahva lemmikule – graafik Vladimir Taigeri kujundatud Lydia Koidula portreega 100kroonisele.

Rahva üks lemmikuid on olnud ka Günther Reindorffi kujundatud 10kroonine rahatäht – rahvariides neiul sirp käes ja viljavihud süles.

Märtsi lõpust läheb Eesti Panga muuseum remonti, sest kavatsetakse laieneda hoone esimesele korrusele ja avada 2011. aasta lõpuks kaasaegne interaktiivne külastuskeskus, kus oma raha ja panga ajaloo kõrval hakatakse tutvustama ka euro ajalugu.