Jaanipäev on eestlastele ikka suve algust tähendanud, kuid on tõsiasi, et kuum suvepäike paneb ka kõige raudsema närviga meestel vere vemmeldama.

Jaanitule ümber kogunenud pidutsejad tarbivad ohtralt alkoholi, toimuvad arvukad tulekahjud ja kaklused, üle kõrge lõkketule hüpates saadakse põletushaavu.

"Kirde prefektuuris möödus jaanipäev vahejuhtumiteta," lausus "Naerile" politsei esimene eestkõneleja leitnant Valdur Rindkere.

"Politseinikud grillisid liha ja vorste, laual oli kartulisalat, kurgi- ja tomatilõigud ning spinat." Napsisena autorooli istunud korravalvureid oli vaid mõni üksik.

"Saime küll ka ühe vihje selle kohta, justkui oleks mõned politseinikud kasutanud ametirelva ebasihipäraselt," möönis Rindkere, "kuid häirekeskusesse tehtud kõne katkes ning seetõttu jäi väidetav vahejuhtum pelgaks oletuseks."

Eestimaa armastatuim rahvapüha möödus suuremate viperusteta ka Edela prefektuuris.

"Viljandi järve ääres läksid paarkümmend ülevas meeleolus politseinikku küll riidu," lausus Rindkere, "kuid tänu juhuslikult möödunud linnaelanikele, kes napsitanud riiukuked lahutasid, jätkus pidu peaaegu ilma inimohvriteta."

Loodekaare prefektuuri politseinikud pühendasid jaaniöö aga jälitustegevusele, otsides salapärast sõnajalaõit.

"Kinnitamata andmetel leidis imettegeva õie Kohila konstaabel Kazlauskas öösel vastu pühapäeva kell 03.32," sedastas leitnant Rindkere. "Tegu on tähelepanuväärse juhtumiga, kuna kurjad vaimud eksitavad sõnajalaõie otsijaid ja see teeb õie leidmise tavaliselt väga raskeks."

Ise korravalvur oma leidu ei kinnitanud, kuid faktid kõnelevad siiski teist keelt. Esmaspäeva varahommikul tööle saabudes oli konstaabel rikas ja õnnelik, ta oskas lindude ja loomade keelt ja kõiki muid keeli (sh leedu ning poola keelt) ning teadis kõiki maailma asju.

Kokkuvõttes möödus jaanipäev Eestis politseinikele taas kord rahulikult.

SERGEI KRAANA

"Naeri" korrespondent Kohila lähistelt



KIIKS

Haiku

Ma ei suitseta,

joo ega räägi enam

üldsegi. Insult.

NETI RENT



VILDE VAADE

ANTON VILDE

rannavalvejoodik

Soovitus järgmisteks jooma- ja söögipühadeks: säilitage kaine meel ja mõistus ning ka üle lõkke hüppamisel jääge alati kahe jalaga maa peale.

Halleluuja minu poolt teile kõigile, kes te pummelungist eluga välja tulite. Käies poes, tundus mulle, et eestlane sööb ainult kaks korda aastas: jaanipäeval ja jõulude ajal. (Muul ajal näksib kiirnuudleid ja maksab võlgasid.)

Samas tekkis küsimus. Kes ikkagi linnaliikluses ja poes järjekordi (kui mitte öelda ummikuid) tekitasid: kas võidupühalised või jaanilised?

Jooma- ja söögiorgia oli meil täielik. Siiamaani ei käi kõht läbi ning promillid keelduvad ära minemast.

Jaanipaanikale andis hoogu meedia, kes muudkui pasundas: seitse nippi, kuidas purju jäämata alkoholi tarbida; kui palju alkoholi on palju; kuidas elada nii, et ülesöömine pidu ei rikuks; kuidas järgmisel päeval pohmelli ravida; meedikute soovitused pühadeks jne.

Üldiselt läksid meil võidupühapidustused hästi. Keegi meist arestikambrisse peavarju otsima ei läinud ning päästjad meil külas ei käinud.

Laulsime lõkke ümber tuntud jaanilaulu, et säriseb, säriseb, aisakell. Kuna telekast tuli jalgpall, mõtlesime majarahvaga tükk aega, mida teha.

Pidasime maha intellektuaalselt huvitava keskustelu, väike kaklus käis paraku asja juurde - no ei saa igale naabrile ilma rusikaid käiku andmata asja selgeks teha!

Lõpuks jõudsime järeldusele, et tuleohutusreegleid ning suitsuanduri puudumist silmas pidades ei ole hea, kui transpordime jaanilõkke tuppa teleka kõrvale.

Seega tõime teleka õue lõkke manu, sussutasime särisevaid vorstikesi lambasooles (õudne mõelda, et lambasooles!), vaatasime telekast jalgpalli ning hüppasime üle lõkke.

Enne pikale suvepuhkusele minekut lõid automüüjalt megasoodustuse saanud 25 rahvasaadikut Riigikogus Volvo-toetusrühma.

Kuulu järgi tehakse rahvasaadiku eetikakoodeks valmis alles siis, kui enam mitte midagi soodsalt või suisa tasuta saada ei ole.

Sain Hundisilmalt telegrammi. Selles nenditi tõsiasja, et tänavu seal jaanitulel paljusid vanu tuttavaid ei olnud. Huvitav, kas trellide taga ka lõket tehti ning üle põlema pandud madratsi hüpati?



VAATAKS TÕTT

MIKK SALU: "Keskmine jalgpallur suudab 90-minutise mängu jooksul rohkem petta kui poliitik terve aastaga."

Eesti Päevaleht, 12. juuli 2010



TÕRRE PÕHJAST

Enesetapp on küll viimane asi, mida teha.

MILTON BERLE


PEALT KUULDUD

Isa küsib emalt poolsalakeeles, et tütar aru ei saaks: "Kas me moroženoje't ka ostame?"

Ema jääb mõtlema.

Iiris (5): "Daa!"



PAETISME

- Kui naine vaikib, tahab ta sellega mehele midagi öelda.

- Keelatud vili on magus, poolkeelatud magushapu.

- Poleks Tallinnas teid, poleks ka asfaldiauke.

- Kurejutuga lähevad lapsed haneks.

JÜRI PAET



TÕSI TAGA

- Integratsioon ei toimi, kuni muulased teavad Savisaarest rohkem kui Tammsaarest.

- Vägivaldsed vanemad, kas oli ikka mõtet selleks elu anda, et tappa anda?

- Kui naine otsib sobivat meest numeroloogia abil, peab ta silmas palganumbrit.

- Kui vihm grillimist takistab, närige toorest liha ja söetablette!

- Pole midagi imestada, kui pilootprojekt läheb vastu taevast.

ANDRES ÜLVISTE



MÕTTETEADUS

Kaugete liikide hübriidid on enamasti steriilsed. Näiteks hobueesel, lammaskits, liiger (lõvitiiger), poliitbroiler.

Steriilsusest hoolimata on selliste isandate libiido sageli eriti kõrge - nad on väga väge täis. Kuid tegudest asja ei saa.

TÕNU PLOOMPUU



NÄPATUD NÄPUKAD

- Linnakese tõmblusvabrikut laiendati.

- Säilitame tapakaalu töö- ja pereelus.

- Töökurg peaks muutuma vabamaks.

- Haljastusega tegelev firma pakub ka katusehalastust.

- Uue vahvelarvutiga saab palju mänge mängida.

- Registreerusin enesejahtimise psühholoogia kursusele.

- Tule meile tööle. Elamishind kindlustatud.

TIIA SOASEPP