Kõleda korterelamu päästeingel on laen
Kalle Virkus, KredExi eluasemedivisjoni energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist, ühistute halavaid esimehi õnneks väga tihti ei näe. Küll on ta korterelamu-eestlase eluaseme viletsusega vägagi hästi kursis. Sest just Virkus on mees, kes haldab Eesti energiaauditite andmebaasi.
Eesti kortermajade energiaauditid näitavad reeglina, et eestlane kütab läbi oma hõredaseinse maja ka ilma soojaks. Ning niisuguse hooga, nagu polekski tema talupojamõistusega esiisad loonud vanasõna "Ega ilma jõua keegi soojaks kütta.".
Õnneks kuulub Kalle Virkus nüüd ka sellesse seltskonda, kes sellele Nõukogude ajast pärinevale ilma soojaks kütmisele piiri paneb.
Nimelt hakkab KredExi algatusel Eesti korterelamuteni jõudma suur ja mõistliku hinnaga laenuraha - esialgu 766 miljonit krooni.
Kokteil talupojamõistusest ja Nõukogude võimust
Tüüpiline Eesti korterelamu on segu nõukogudeaegsest filosoofiast "Bakuu on veel meie" ehk naftat jätkub lõpmatult ning sellele järgnenud tõdemusest, et Bakuu ei ole enam "meie", aga külm talv on tulemas.
Viimase filosoofia ehe näide on mõnisada meetrit Haapsalu maanteest eemal asuv maja Ellamaal. Oli aeg, kus 1978. aastal valminud hoonet soojendas gaas. Siis tuli gaasiga lõpp ning algas igaühe võitlus oma isikliku sooja eest.
Püstakutäis rahvast leidis lahenduse kohalikus keskküttes ja seda majaotsa ehib juba aastaid sale metallkorsten. Ühe majaelaniku, endise katlakütja Elga Salepi korteris seati paika sõltumatu keskküte. Ülejäänud uhavad halgusid pliiti või ahju põhimõttel "kus pole suitsu, seal pole sooja".
Igaüks kütab ise
Kalle Virkus on selle maja elanike ehk korteriühistu Männituka liikmete põhimõttelise hoiakuga rahul: kui igaüks kütab oma ahju ise, saab ta ka sooja nii palju kui tahab.
Pealegi pole vaja keskküttesüsteemi reguleerida, et ühiselt toodetud soe ka kõikideni ühtviisi jõuaks. Küllalt paljudel juhtudel ju ei jõua.
Ka on Virkus rahul majarahva püüdlustega oma elamist soojemaks muuta: katus on uus, aknad, kaasa arvatud keldriaknad, vahetatud, välisuksed samuti.
"Soojustamise odav ring on tehtud," tõdeb energiasäästu asjatundja. "Nüüd sõltub kõik sellest, kui suure vaevaga majarahvas oma kütte saab. Kui puude tegemine on sport, pole võimalik neile täiendavaks soojustamiseks auku pähe rääkida."
Esimese miljoni teooria
Siinkohal esitab Kalle Virkus ka nn esimese miljoni teooria. "Esimese miljoniga või palju vähemagagi saab kõige rohkem ära teha," väidab ta, viidates sellele, et paljude nn teise ja kolmanda miljoni tööde tasuvusaeg ulatub juba aastakümnetesse.
Veel ütleb Virkus, et viiekordses 60 korteriga paneelmajas saab energiakulu suhteliselt väikese vaevaga vähendada 40-45%. Ning et tööde tasuvuse arvutamisel ei saa lähtuda praegusest kütte hinnast - kui küte on poole kallim, tuleb tasuvusaeg ju poole lühem.
Hoopis omapärane olukord tekib aga siis, kui soojustamisega suudetakse vähendada küttekulu mahus, mis kulub renoveerimiseks võetud laenu tagasi maksmiseks.
Sel juhul pole eriti tähtsustki, kui kaua laenu tagasi maksta tuleb, sest elanike kulud ju kokkuvõttes põhimõtteliselt ei suurene. Küll aga saab ka maja ise korda.
Panna miljon või mitte?
Eestis on aga ka maju, mille puhul tekib kahtlus, kas sinna ka see esimene miljongi mahutada. Nii asub Ellamaa nn kodanikualgatusega maja taga ilmselt Eesti lagunevate kortermajade esikümnesse kuuluv hoone, kunagi uhke projekti järgi ehitatud maja, seinal number 183.
Suur osa selle aastast 1975 pärineva elamu kortereist on tühjad, välisuksed eest ära kukkumas, seintel veekahjustused. "Ilmselt laseb ka katus läbi," kommenteerib ehitusala asjatundja Virkus.
Mida selle majaga siis teha? "See, mis välisel vaatlusel paistab, sunnib arvama, et seda maja ei tasu renoveerida," hindab Virkus. Samas ei tee otsust mitte KredEx, vaid maja valdaja.
Kindlasti pole see aga ainus hoone, mille puhul küsida: remontida või mitte remontida? Eesti elamufondist moodustavad korruselamud elamispinna järgi ligikaudu 2/3. Suurpaneelelamute keskmine vanus praegu on 25-30 aastat, muude korruselamute puhul kõigub see aga väga suurtes piirides, jõudes vanade elurajoonide puitelamutel kuni 100 aastani.
Kena naine pintsliga
Eesti korruselamute üheks ehteks võib lugeda elamut Riisiperes Metsa 11.
Niisugust maja ei leia naljalt suures linnaski: kollased seinad säravad päikeses, rõdud on klaasitud, maja ees lehvib vardas lipp. Jäänud on veel õige pisut viimistlemist - majaelanik Merle Paju käibki alusmüüri pruuniks pintseldamas.
Tasub kogu see metsik rahakulutus ära? "Maksame ikka sama palju kui varem," kinnitab Paju. "See raha, mis nüüd küttekuludelt kokku hoiame, läheb laenu tagasimakseks."
Ka Kalle Virkuse sõnul on siin tegu väga hea lahendusega: maja ise on soojem, kütet kulutatakse vähem, kulud ei suurene ja maja näeb palju kenam välja.
"Maja kordategemine oli meie ühine otsus, kõik tulid hooga kampa, ka eakamad inimesed," kinnitab Paju pintslit hooga edasi-tagasi liigutades. Tema on ka ainus majaelanik, kes alusmüüri värvides ise käe töödele külge pani - ülejäänu tegid väljaõppinud ehitajad.
Minimaalselt sada tuhat
Laen ehitustöödeks võeti aga veel siis, kui tõukefondid ega Euroopa Nõukogu Arengupank oma toetusõlga alla polnud pannud ega Eestisse oma miljoneid saatnud. Nüüd on aga Eesti esimene riik, kus selline skeem käivitub.
Uuele renoveerimislaenule pani aluse KredEx koos Saksamaa arengupangaga KfW Bankengruppe ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Põhjus: tavapärasel pangalaenul on korterelamu jaoks lihtsalt liiga lühike tagasimakseperiood ning kõrge intress, Eesti majad aga peaksid Euroopa nõuete kohaselt rohkem sooja pidama.
Laenu eesmärk on korterelamute uuendamise toetamine ning energiatõhususe parandamine vähemalt 20% kuni 2000 m² suurustes korterelamutes ja vähemalt 30% üle 2000 m² suurustes korterelamutes. Viimaseks loetakse vähemalt kolme korteriga elamu.
Laenu kättesaadavuse parandamisega toetatakse enne 1993. aastat ehitatud korterelamute põhikonstruktsioonide (kande- ja piirdetarindite) rekonstrueerimist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide asendamisega seotud töid ning motiveeritakse ühistuid taastuvenergia kasutamise seadmeid paigaldama.
Huvi on tundnud 15 korteriühistut
Minimaalne laenusumma on 100 000 krooni ning laenu intress on fikseeritud 10 aastaks (alla 5%). Tagasimakse periood ulatub 20 aastani. KredExi korraldatud hanke tulemusena sai suurima osa väljastatavast ressursist ehk 516 miljonit krooni Swedbank, ülejäänud 240 miljonit väljastab SEB.
SEB juhatuse liikme ja jaepanganduse juhi Riho Undi sõnul on panga ootused energiasäästule suunava pikaajalise renoveerimislaenu väljaandmisel seotud seisukohaga, et kõik tänased laenajad peaksid tegema tarku otsuseid.
"Investeerimine energiasäästlikesse projektidesse on arenenud Euroopa riikides levinud," rääkis ta.
"Riiklikud institutsioonid suunavad tegema energiasäästlikke otsuseid ning pakuvad selleks toetusmeetmeid," ütles Unt.
Praegu on renoveerimislaenu vastu tundnud huvi 15 korteriühistut ning SEB julgustab Riho Undi sõnul ka teisi ühistuid kasutama juhust, et soodsatel tingimustel parandada oma maja energiasäästlikkust.
"Edukalt ellu viidud projekt võib tähendada, et juba järgmise kütteperioodi kulud on väiksemad," väidab ta.
Ilma energiaauditita pole võimalik laenu saada
Enne käe raha järele sirutamist tuleb aga teha energiaaudit. "Ilma selleta pole mõtet maja juures midagi ette võtta," nendib Virkus.
Poole auditi hinnast kompenseerib KredEx, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni aastas. Auditi põhjal tuleb teha konkreetsete tööde projekt, mida KredEx toetab samal põhimõttel nagu auditit. Projektis näidatud töid võib teha aga ka ühekaupa.
Seni on KredEx kortermajade puhul tegelnud renoveerimiseks mõeldud laenu käendamisega, andnud energiasäästlikkuse teemalist nõu ning kompenseerinud auditeid ja projekte.
Lõpuks aga väljapääs neile, kes laenu võtma ega maja ümber ehitama ei hakka, kütte eest aga sooviksid vähem maksta küll.
Nimelt aitab mõõdikute panek korteritesse.
Kogemus näitab, et kui igaüks maksab oma näidu põhjal, võib majas kuluda 20% soojust senisest vähem.
Renoveerimislaenu põhitingimused
- Sihtgrupp: enne 1993. aastat ehitatud korterelamu korteri- või hooneühistu, korteriomanike ühisus.
- Eeltingimus: energiaaudit, milles on välja toodud prioriteetsed renoveerimistööd. Laenuga finantseeritakse ainult auditis toodud renoveerimistöid. Auditi teostaja peab olema majandustegevuse registris (MTR) registreeritud energiaaudiitor.
- Eesmärk: saavutatav energiasääst kuni 2000m2 korterelamutes vähemalt 20%, üle 2000m2 korterelamutes vähemalt 30%.
- Laenu periood: kuni 20 aastat.
- Intress: fikseeritud intress 10 aastaks (kuni 5% tasemel).
- Olemasoleva laenu refinantseerimine ei ole lubatud.
- Omafinantseering vähemalt 15%, mille võib katta paralleelse pangalaenuga.
- Minimaalne laenusumma: 100 000 krooni ühe korterelamu kohta.
- Tervikprojekt: laenutaotlustele, mille aluseks olev energiaaudit on koostatud alates 7.05.2009, tuleb lisada energiaauditist lähtuv hoone rekonstrueerimise tööde tervikprojekt, kus on kajastatud renoveerimislaenu tulemusena saavutatav energiasäästu arvutuslik määr tegevuste kaupa ja mille asjakohasust on kinnitanud energiaauditeid tegev ettevõtja.
- Tööde teostamine: rekonstrueerimistööde eest tasumine ja tööde üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamine peavad toimuma pärast renoveerimislaenu lepingu sõlmimist.
- Ehitaja: rekonstrueerimistööde teostaja peab olema majandustegevuse registrisse (MTR) kantud ehitusettevõte, kellel on kehtiv registreering ehitamise või ehitusjuhtimise jaoks ja kellel on tasutud riiklikud maksud (maksuvõla ajatamise korral on maksed tasutud ajakava kohaselt).
- Finantseeritakse järgmisi renoveerimistöödega seotud kulusid:
- fassaadi täielik või osaline soojustamine;
- katuse rekonstrueerimine ja soojustamine;
- akende ja välisuste vahetamine;
- keldrilae soojustamine;
- katuslae soojustamine;
- küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine või tasakaalustamine;
- ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine või uue soojustagastusega süsteemiga asendamine;
- taastuvenergia kasutamise seadmete paigaldamine (välja arvatud soojuspumpade paigaldamine kaugkütte piirkondades kaugkütte süsteemis olevatele korterelamutele);
- üldkasutatavate ruumide viimistlustööd, kui see on rekonstrueerimistööde lahutamatu osa.
- Laenusaaja lisakohustused:
- esitada audiitori õiend saavutatava energiasäästu kohta;
- esitada rekonstureerimistööde eelarve;
- esitada korterelamu laenu taotlemisele eelneva 3 kalendriaasta energiakulu aruanne;
- esitada kord aastas kalendriaasta energiakulu aruanne;
- lubada KredExil kontrollida laenulepingu täitmist kohapeal;
- panna korterelamu trepikodadesse välja silt: rekonstrueerimist on toetanud Euroopa regionaalarengu fond (sildi annab KredEx).
- laenuga seotud dokumentatsiooni säilitamine kuni 31.12.2025.
Allikas: www.kredex.ee