Konverents Puit Energiaks 2019 | Eesti on puidu energeetikas kasutamises Baltikumi priimus


Eesti suurima pelletitootja Graanul Investi omanik Raul Kirjanen
Eesti suurima pelletitootja Graanul Investi omanik Raul KirjanenFoto: Karin Kaljuläte

Eestis on Läti ja Leeduga võrreldes kõige paremini ja võimalusi arvestades ka kõige efektiivsemalt välja töötatud hakkpuitu kütusena kaasutavate nn kombijaamade.

Konverentsil Puit Energiaks Balti riikide puiduturu suundumustest kõneldes ütles Igors Krasavcevs Riia Metsa- ja puittoodete uurimis- ja arendusinstituudist (MeKA), et nii nagu Eestis on ka Lätis ja Leedus kasvamas puidugraanulite tootmine.

Veerand Euroopa pelletist tuleb Baltikumist

Vahe kolme Balti riigi vahel on vaid selles, et kui Eesti ja Läti tööstused on orienteeritud ekspordile, siis Leedus pigem mitte ja seal tarbitakse lõviosa toodangust ära siseriiklikult. Ka toodetakse Leedus pelleteid paar korda vähem kui Eestis või Lätis. Mis ka mõistetav, sest Leedus on märkimisväärselt vähem metsa kui Eestis ja Lätis. Hiljaaegu küll plaaniti suure puidugraanulitehase ehitamist, et kasutada seal Valgevenest sisseveetud puidutooret, aga suuresti poliitilise olukorra tõttu ei tulnud sellest midagi välja.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis pelletitootmine kasvanud 77%, Baltimaades kokku 85%. Kolm Balti riiki toodavad veerandi Euroopa pelletitootmisest ja kui rääkida ainult Eestist, siis siinsete tööstuste tootmine käib enam-vähem koguvõimsuse piirimail, Lätis oli vahepeal ka tooraainepuudusest tingitud tagasilööke, mõni tehas tuli mullu ka ajutiselt sulgeda jmt.

Seotud lood:

Üldiselt suureneb Baltimaades ka puitkiudplaatide ja vineeri tootmine. Mis esimest puudutab, siis mitmed puitkiud- ja puitlaastplaatide tehased on oma tootmise lõpetanud, kõige tugevamal järjel on see veel Leedus. Põhjuseks tootmise omahinna kallinemine, mille omakorda tingib tooraineks kasutatava puidutoorme kallinemine. Seda aaga põhjustab aga asjaolu, et samale toorainele konkureerivad hakkpuitu kasutavad pelletitootjd ning hakkpuitu kütteks kasutavad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad.

Turud on suures kõikumises

Kombijaamade ja üldse energiapuidu kasutamises soojuse ja elektri tootmises sammub esirinnas Eesti. Suured plaanid selles osas on Leedul, sest pärast Ignalina tuumajaama sulgumist ei jagu Leedus elektrit. Puidus nad suures plaanis lahendust ei näe, pigem planeerivad leedukad uue tuumajaama rajamist. Lähiajal aga suur nõudlus elektrienergia järele Leedus püsib. Kokku toodeti Balti riikides 2018. aastal 12 762 GWh puidukütustel põhinevat energiat.

Ümarpalgi (14 cm diameeter) hind on Lätis viimastel aastatel langenud ja kuigi Eestisse pole see hinnalangus veel jõudnud, prognoosib Igors Krasavcevs, et peagi ootab ka siinset turgu selline langus ees. Kui Eesti on ümarmaterjali ekspordis üha tagasihoidlikum, siis Lätist veetakse Hiina suuri kasepaberipuidu koguseid.

Üldiselt on praegu ümarmaterjali kokkuostuhind Eestis ja Lätis oma 20% kõrgem kui Saksamaal ja mõnevõrra kõrgem ka kui Rootsis. Samas tõdeb Krasavcevs, et turud on muutustes, hinnad kõikuvad ja valmis tuleks olla ka hindade languseks.

„Turud ei ole praegu kõige paremas vormis, aga onn kogutud varusid ning loodetavasti elatakse ka rasked ajad üle,” märgib ta.