Koolilõunate uus kord kärpis viinerimüüki
Kuna viinerites ja teistes vorstitoodetes on palju rasva, soola ja lisaaineid, ei soovitata sotsiaalministri septembris kehtima hakanud määruse järgi pakkuda koolides ja lasteaedades neid tooteid tihedamini kui kord kuus.
See on aga pinnuks silmas Eesti suurimale lihatööstusele Rakvere lihakombinaadile, kes sai septembris valmis kõigi aegade suurima investeeringu - 130 miljonit krooni maksnud uue viineriliini, mis suurendas tootlikkust poole võrra.
Kui arvestada seda, et põhikoolis ja lasteaias käivad lapsed söövad seal viinereid varasema nelja korra asemel kord kuus, siis on nõudlus vähenenud eeldatavasti 52 tonni võrra kuus. Tehase väljamüügihinna 30 kr/kg puhul teeb see 1,5 miljonit krooni kuus. Kõige rohkem mõjutab käibe langus turuliidrist Rakvere lihakombinaati.
Viinerites on palju rasva
"Oleme täheldanud mõningast langust viinerite osas koolitoitlustajate tellimustes," seadis Rakvere lihatööstuste juhatuse esimees Anne Mere Maalehe pärimisele vastates hoolikalt sõnu.
"Koolitoidu määrusega soovitakse vähendada rasvasisaldust laste toidus, kuid Rakvere viiner sisaldab vaid 17-18 grammi rasva 100 g kohta, samas on meie viinerite lihasisaldus 60-70%. Seega ebatervislikuks Rakvere viinerit pidada ei saa," leidis Mere.
Rakvere lihakombinaadi juht kohtus määruse koostajatega novembri keskel, et uurida, miks piirang on kehtestatud.
Ametnikega arutati ka võimalust muuta nõudeid nii, et lastele võiks koolis viinereid sagedamini pakkuda. Näiteks töötades välja sellised viinerid, kus on rohkem liha ja vähem rasva - kui sätestatakse vastavad piirnormid.
"Me ei saa ühe tootja huvides hakata määrust muutma," ütles määruse üks koostajaid, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Tiina Paldra.
Tema sõnul pole ükski teine toiduainetööstus koolitoidu määruse osas nende poole pöördunud.
"Me ei lootnudki väga, et keegi määrust muutma hakkab. Käisime pigem tausta uurimas - miks on mõne toote puhul selline piirang kehtestatud," ütles Anne Mere ja lisas, et täit selgust ta ei saanudki.
Ka kohtumisel osalenud tervisekaitseinspektsiooni toitumise peaspetsialist Olga Volkova avaldas lootust, et Rakvere lihakombinaadiga leitakse siiski mõni muu lahendus. "Nõuded kaitsevad laste tervist, sest viinerid on väga rasvased," lisas ta.
Sotsiaalministeeriumi peaspetsialisti Tiina Paldra sõnul söövad paljud lapsed ka kodus viinereid, ja kui neid anda ka koolis, võivad lapsed saada liiga suure koguse lisaaineid.
"See ei ole raudne piirang, et viinereid ei tohi anda sagedamini kui kord kuus. See on soovitus," märkis Paldra.
Koolilõuna nõuete muutmise põhjuseks oli ka see, et pahatihti ei oota koolist koju minevat last ees soe toit. Enamasti haaratakse külmikust midagi põske pistmiseks ja sageli on selleks viinerid. Tihti süüakse ka õhtul kogu perega poest ostetud valmistoitu, milles on palju rasva ja vähe vitamiine.
Nii on ka ülekaaluliste laste arv viimastel aastatel pahaendeliselt kasvanud.
Uue koolitoidu korra tutvustamise võtsid sotsiaalministeeriumi, tervisekaitse inspektsiooni ja tervise arengu instituudi (TAI) spetsialistid aasta esimeses pooles laiaulatuslikult ette. Seetõttu peaksid toitlustajatel nõuded selged olema ja menüü koostamisel püütakse järgida toitumisspetsialistide soovitusi.
Tervislik toit on kallim
"Me teame, et viinerid, sardellid ja keeduvorst sisaldavad palju peitrasva. Meil oli neid produkte menüüs väga vähe, kuigi lapsed armastavad viinereid," ütles 13 koolis kokku 7000 õpilast toitlustava Koolitoitlustuse OÜ asedirektor Merike Luka.
Kuna menüüd koostati juba eelmistel aastatel Tervise Arengu Instituudi soovitustest lähtuvalt, ei tulnud neil nüüd uute nõuete tõttu menüüd eriti ringi teha.
"Kuue nädala jooksul on viinerikaste menüüs üks kord ja sardelle ei paku me üldse," tõi Luka näite. "Seljanka sisse ei pane ka enam viinereid, suure hirmuga võtsime ära." Seljankas on nüüd veiseliha ja sink.
Veel rohkem õpilasi - 26 koolis kokku 14 900 - toitlustab Fazer Amica Eesti AS. Teenindusdirektor Ülle Prometi sõnul tuli uue määruse tõttu menüüd ümber teha. Ta kinnitas, et viinerid on menüüs varasemaga võrreldes harvem.
Et määrus nõuab varasemast rohkem värskema ja kvaliteetsema tooraine kasutamist, on koolitoit läinud ka kallimaks.
Ent riik tõstis koolilõuna finantseerimist kõigest poolteise krooni võrra, makstes kinni 12 krooni I-IX klassi õpilaste koolilõunast. Ülejäänu jääb kas kohaliku omavalitsuse või lastevanemate õlule.
Ülle Promet märkis aga, et kuna hinnad on omavalitsuste ja koolide hoolekogudega varem kokku lepitud, tuleb toidu maksumust reguleerida menüüga, tehes kaks supipäeva nädalas.
ELi põllumajandusministrid leppisid eelmisel nädalal kokku, et järgmise aasta septembris hakatakse koolides jagama tasuta ka puu- ja köögivilju.
Eestile eraldatakse selleks Euroliidult 4,4 miljonit krooni aastas, Eesti lisab omaosalusena 25%.