Koolipiim sai Euroopast kriitikat
Enamikul juhtudel oleksid toetatud tooted niigi olnud koolisöökla menüüs või oleks neid ostetud ka ilma toetuseta. Lisaks pole piisavalt arvesse võetud haridusalaseid eesmärke.
Kui programmi jätkata, siis põhjalikult reformides, leitakse auditis. Kaaluda tuleks piima jagamist väljaspool koolisööklaid.
“Audiitorid on tavaliselt väga kriitilised,” leiab põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik. “Eestist vaadates ei paista asi üldse nii hull.”
Koolipiima saab Eestis 95% ja koolipuuvilja 75% toetuskõlblikust sihtrühmast, mis on tunduvalt üle ELi keskmise.
“Koolipiima osas oleme hädas rahaga. Seda napib, eriti arvestades piima hinnatõusu,” tunnistab Talvik. Koolipuuvilja osas – seda analüüsiti samuti – on seni kasutatud umbes 60% kavandatud rahast.
Abikõlblike puu- ja köögiviljade loetelu, mis peaks eelkõige andma võimalused kohalikele tootjatele, on veidi piirav.
Esiteks on põhilised kohalikud puu- ja köögiviljad enamasti juba põhimenüüs, teiseks eeldab nende kooliköögis puhastamine eraldi ruumi.
Toetust on ELis antud alates 1977. aastast selleks, et õpilased saaksid soodushinnaga või tasuta piimatooteid. Puu- ja köögivilja tasuta jagamist alustati üle-eelmisel õppeaastal.
Eestis maksti mullu koolipiimatoetuseks 1,3 miljonit ja puuviljatoetuseks 140 000 eurot.
Koolipiim Eestis
- Jagatakse juba 10 aastat.
- Osaleb üle 1000 lasteasutuse või kooli ja üle 200 000 lapse, see on 95% sihtrühmast.
- Põhiline pakutav toode on joogipiim (ligi 85% piima liitritesse arvestatud kogusest).
Koolipuuvili Eestis
- Jagatakse teist õppeaastat.
- Osaleb üle 300 kooli ja ligi 40 000 õpilast (I–IV klass), see on 75% sihtrühmast.
- Põhilised tooted on õun, pirn ja porgand.
Allikas: põllumajandusministeerium
