Koolita vallad kulutavad kogu raha iseenda ülalpidamiseks

Kooliga vallad ja linnad kulutavad õppeasutuste ülalpidamiseks ligemale poole oma eelarvest, kuid koolita valdade kulu võib olla nullilähedane.

226 Eesti omavalitsusest ei ole oma kooli kuuel: Torgu vallal Saaremaal, Kasepääl Jõgevamaal, Piirissaarel Tartumaal ning Alajõe ja Kohtla vallal ning Püssi linnal Ida-Virumaal.

Piirissaare valla rahakotist läks kaks aastat tagasi haridusele 0,6%, Alajõel 7,4% ja Torgus 15,8%. Üheski neis kolmes pole ka lasteaeda.

Piirissaare hingekirjas olev ainuke põhikoolilaps õpib Tartus, tema eest küsis linn vallalt vaid 39 eurot kuus. “Läinud aasta eelarvest kulus tema peale, seega haridusele, 0,34 protsenti,” kinnitab vallavanem Siim Avi.

Võrdluseks: Eesti omavalitsuste keskmised hariduskulud on ligemale 50% eelarvest.

Vähem kui 500 elanikuga Alajõe vallas on pooled elanikud pensionärid. Koolilapsi on kirjas 15, enamik käib Lohusuu ja Iisaku koolides. Vald maksab nende sõidukulud. Pool valla hariduskuludest kulubki õpilaste veole. Teine pool tuleb maksta neile valdadele ja linnadele õppekoha tegevuskulude katteks, kus Alajõe lapsed õpivad.

“Muidugi on palju lihtsam kooli pidamise asemel maksta ainult arved,” möönab valla pearaamatupidaja Maike Altoja.