Küberkaitse õppesuund tõi Põltsamaa Ühisgümnaasiumile aasta haridusteo tiitli


Ieva Ilves Põltsamaa ühisgümnaasiumis
Veebruaris andis Põltsamaa ühisgümnaasiumis küberkaitse alase tunni Ieva Ilves.Foto: Bianca Mikovitš

Õpetajate päeva järgselt 8. oktoobril Jõhvi kontserdimajas toimunud Aasta Õpetaja auhinnagalal „Eestimaa õpib ja tänab“ võttis auhinna vastu teo algataja ja koordinaator Tiia Mikson.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õppealajuhatajana töötava Tiia Miksoni sõnul on nende kui uuendusmeelse ja innovaatilise kooli üheks prioriteediks olnud viimastel aastatel tehnoloogilise kirjaoskuse arendamine. Sestap alustasid nad 2015. aastal koostööd Tartu Kutsehariduskeskusega IT-süsteemide spetsialistide kutse-eelse õppe osas. Seda võimaldas kooli üsna korralik IT taristu.

See on toonud kooli ka rohkem poisse – neid ongi gümnaasiumiosas enam kui tüdrukuid. Kuna infotehnoloogia õppesuund juba toimis, tuli eelmise aasta jaanuaris mõte pakkuda IT suunale lisaks küberkaitse valikkursust. Paraku kasvas esialgne mõte raamidest välja ja sellest sai omaette küberkaitse õppesuund.

„See mõte tuli mul osaledes Eesti NATO Ühingu kevadkoolis, sest ettekanded olid esiteks huvitavad, teiseks vajalikud ja kolmandaks tundus mulle tol hetkel, et küberkaitse teemal võiks olla tulevikku,“ selgitab Mikson.

Alustatakse 10. klassis riigikaitse kursusega, millele järgneb infoühiskonna kursus. 11. klassis õpitakse turvalise võrgunduse aluseid ja digiturvalisust ning krüptograafiat, paralleelselt ka programmeerimist, s.t robootikat ja mehhatroonikat, s.t mehitamata õhusõidukeid ehk droone.

Seotud lood:

Õpilastele korraldatakse ka õppekäike küberkaitsega seotud organisatsioonidesse, loodud on drooniring ja sisustatud tehnoloogiaklass.

Miksoni sõnul on õpilased küberhügieeni teemal juba esinenud kooli hariduskonverentsil õpetajatele. Samuti kasutavad nad oma saadud teadmisi igapäevaelus ja harivad ses osas ka oma vanemaid, sõpru ning tuttavaid. Kursuse lõppedes on neil võimalus sooritada rahvusvahelise sertifikaadi saamiseks eksam.

„Kaitseliit ootab neid juba praegu, samuti saavad nad jätkata sel alal õpinguid kõrgkoolis,“ märgib Mikson.

Küberkaitset õpib 10. klassis 18 ja 11. klassis 17 õpilast. Esialgu ei soovigi nad rühma suureks paisutada, sest see eeldab rohkem vahendeid, näiteks droone, mille soetamisega ollaksegi momendil hädas, kuna koolil pole ressursse. Eelmise aasta tarvis ostis droonid Kaitseliidu Jõgeva malev.

Õppima on tuldud isegi Läänemaalt, kuid valdavalt on oma linna ja piirkonna õpilased. Kaugemalt tulijaile on takistuseks ka kooli ühiselamu, mis vajaks hädasti renoveerimist.

Just Põltsamaa Ühisgümnaasiumis avati esimesena Eesti haridusasutustest küberkaitse õppesuund, mis akadeemilist õpet ja õpilaste tehnoloogiahuvi ühendades loob eeldused heade spetsialistide ning vastutustundlikult käituvate kodanike ettevalmistamiseks.

Miksoni kinnitusel on nad kavandamas koostööd küberkaitse õpetamise osas kahe-kolme gümnaasiumiga, kusjuures üks kindel partner ühe riigigümnaasiumi näol on juba olemaski. See peaks viima küberkaitset õpetavate koolide võrgustiku loomiseni.

„Hea on tõdeda, et meid toetab selles osas ka haridus- ja teadusministeerium,“ rõõmustab Tiia Mikson.