Kui hoone põleb maha, siis kes peab selle uuesti üles ehitama?

 (1)
Kui hoone põleb maha, siis kes peab selle uuesti üles ehitama?
Priidu PärnaFoto: erakogu

Maalehe lugeja küsib: Olen sügava puudega invaliid. Müüsin oma maja ja kõrvalhooned. Mul on notariaalne leping, et saan nüüd tasuta kasutada nii maja kui kõrvalhooneid. Oli tulekahju, kõrvalhooned hävisid, peremehel olid hooned kindlustatud, nii et ta sai rahalise hüvituse. Kas mul on õigus nõuda, et pererahvas taastaks selle kindlustuse raha eest kõrvalhoone?

VASTAB

Priidu Pärna
Tallinna notar

Seadus meile selles huvitavas kaasuses otsest vastust ei anna. Tavapäraselt maksab kindlustus hüvitise välja endise olukorra taastamiseks, s.t hoonete ülesehitamiseks. Kui taastamine pole võimalik, makstakse hüvitis omanikule kompensatsiooniks.

Keeruline on anda hinnangut, miks antud juhul kindlustusselts ei finantseerinud kõrvalhoonete ülesehitust. Hoonete kasutajale kuulus elamu ja kõrvalhoonete kasutamiseks servituut. Hoonete kasutaja ei ole samas enam ehitiste omanik. Tavapäraselt seatakse selline kasutusõigus mingi muu tehingu (eelkõige kinkelepingu) kõrvaltingimusena ja kestusega kasutaja elupäevade lõpuni.

Kui kinnisvara omanik ehitisi ei taasta, hakkab ta rikkuma müügilepingut, mille lisatingimuseks kasutusõiguse müüjale jätmine oli. Lepingu täitmine tundub samas võimatu, kuna puudub hoone, mida kasutada.

Kasutajal on selles olukorras kolm võimalust. Esiteks võib ta nõuda lepingu täitmist, s.t kasutusõiguse võimaldamist kõrvalhoonete taastamise kaudu.

Teiseks võib ta nõuda omanikult kahju hüvitamist, kui kasutusõigust siiski ei võimaldata. Iseküsimus on muidugi sellise kahju hindamine. Kolmandaks võib müüja kaaluda ka müügilepingust taganemist, kui kõrvalhoonete kasutamine oli tema jaoks oluline müügitingimus, s.t et ilma selle tingimuseta ei oleks müüki toimunud.

Lepingust taganemine annab õiguse nõuda omandit ostjalt tagasi, kuid samas peab ka müüja tagastama saadud müügihinna ja hüvitama ostja poolt vahepeal tehtud parendused.