Keeruline on anda hinnangut, miks antud juhul kindlustusselts ei finantseerinud kõrvalhoonete ülesehitust. Hoonete kasutajale kuulus elamu ja kõrvalhoonete kasutamiseks servituut. Hoonete kasutaja ei ole samas enam ehitiste omanik. Tavapäraselt seatakse selline kasutusõigus mingi muu tehingu (eelkõige kinkelepingu) kõrvaltingimusena ja kestusega kasutaja elupäevade lõpuni.

Kui kinnisvara omanik ehitisi ei taasta, hakkab ta rikkuma müügilepingut, mille lisatingimuseks kasutusõiguse müüjale jätmine oli. Lepingu täitmine tundub samas võimatu, kuna puudub hoone, mida kasutada.

Kasutajal on selles olukorras kolm võimalust. Esiteks võib ta nõuda lepingu täitmist, s.t kasutusõiguse võimaldamist kõrvalhoonete taastamise kaudu.

Teiseks võib ta nõuda omanikult kahju hüvitamist, kui kasutusõigust siiski ei võimaldata. Iseküsimus on muidugi sellise kahju hindamine. Kolmandaks võib müüja kaaluda ka müügilepingust taganemist, kui kõrvalhoonete kasutamine oli tema jaoks oluline müügitingimus, s.t et ilma selle tingimuseta ei oleks müüki toimunud.

Lepingust taganemine annab õiguse nõuda omandit ostjalt tagasi, kuid samas peab ka müüja tagastama saadud müügihinna ja hüvitama ostja poolt vahepeal tehtud parendused.