Kuidas jagatakse lahutamise korral maja?

Mees ja naine on olnud abielus 18 aastat, neil on kaks last. Mees ostis suvila 1994. aastal enne abiellumist ja see on kirjutatud mehe nimele. Samal ajal abielus olles kohendas ja ehitas mees selle majaks. Nüüd plaanivad nad oma abielu lahutada.

Kuidas jagatakse lahutamise korral maja? Naine väidab, et maja jagatakse neljaks: mehele, naisele ja kahele lapsele nii, et igaühele oma osa. Kas tõesti saab mees oma ehitatud ja oma nimel olnud majast lahutuse korral vaid neljandiku? J. H. Pärnumaalt

VASTAB

IVO MAHHOV

vandeadvokaat

Lastel õigust osale ei ole. Ehk vaid hüvitisele siis, kui nad oleksid juba suuremad ning ise töö või vahenditega oluliselt abistanud.

Kui mees suvila 1994. aastal ostis, oli see tõenäoliselt veel nn vallasasi ja kindlasti tema lahusvara. Maa oli erastamata, kinnistusraamatusse kandmata. Võib arvata, et maa erastati ja kinnistu moodustati aga juba abielu ajal ning oli seetõttu abikaasade ühisvara. Lahusvaraks olnud ehitised muutusid ühisvarast kinnistu oluliseks osaks ning kadusid iseseisvast tsiviilkäibest. Nii oli see vana, kuni 1.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi.

Nüüd, uue perekonnaseaduse § 27 lg 2 p 3 järgi saaks küll ka ühisvaraks muutunud kinnistut tunnistada mehe lahusvaraks, kui kinnistu tekkis tema lahusvara arvel. Samas, uue perekonnaseaduse rakendussätted ütlevad, et asjaolule, mis on tekkinud enne uue seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise ajal kehtinud seadust. Seetõttu, ja lähtudes ka õiguskindluse põhimõttest, ei tohiks uue seaduse sätteid siin kohaldada ega vahepeal tekkinud ühisvara uuesti ümber kvalifitseerida lahusvaraks.

Siin ilmneb uue ja vana perekonnaseaduse põhimõtteline erinevus selles, kuidas tuleks kaitsta mehe õigusi. Vanas seaduses muutus mehe lahusvara küll ühisvaraks, aga vara jagamisel oli võimalik poolte võrdsusest mehe kasuks kõrvale kalduda. Uue seaduse järgi võrdsusest kõrvale kalduda ei saa, aga selle asemel võib ka abielu ajal omandatud vara lugeda tema lahusvaraks, kui see omandati lahusvara arvel.

Võib vaielda, kumba seadust, kas vana või uut, kohaldada tuleks. Mõlemal juhul tuleks aga eraldi hinnata ja arvestada ka seda, kuivõrd on kinnistu väärtus tõusnud abielu ajal tehtud parenduste arvel. Panused neisse parendustesse loetakse võrdseks isegi siis, kui naine kordagi kätt ehituse külge ei pannud. Naise töö toiduvalmistamisel ja laste eest hoolitsemisel on eelduslikult sama palju väärt kui mehe töö suvila soojustamisel.

Kokkuvõtteks – tõenäoliselt on mehel kinnistule mõnevõrra suuremad õigused. Seda aga ainult lahusvaraks olnud suvila, mitte abielu ajal tehtud töö tõttu. Tähtsust ei oma sealjuures see, kelle “nimele” maja formaalselt on kirjutatud.